Kuressaare linnaorkestri juht: 90ndatel esinesime õllefestivalidel ja spaade nurgakivipidudel

Foto: Kuressaare kultuurivara

Samal ajal kui kontserdielu Harjumaal ja Ida-Virumaal aasta esimesel kuul vaheaega pidas, pööras Klassikaraadio saade "Helikaja" pilgu põhjarannikult lõunasse ja uuris, millist elu elavad neli linnaorkestri nime kandvat harrastuskollektiivi Lihulas, Põltsamaal, Rakveres ja Kuressaares.

1958. aastal salvestatud raadiosaates kõneles Võrumaa puhkpilliveteran Osvald Sikk, kuidas omal ajal tuli kohalikku orkestrisse kornetimängijat otsida suisa koopast. Vestlustest nelja väikelinna orkestrijuhiga selgub, et praegu jätkub pillimängijaid nii saartele kui mandrile, aga arvestada tuleb sellega, et aeg-ajalt võib orkestri tegemise juurde kuuluda ka paus. "Väikestes kohtades tuleb paratamatult harjuda sellega, et inimesed, kes on erksama vaimuga – ja kõik need, kes pilli õpivad, on juba iseenesest erksama vaimuga – tahavad rohkem, kui kohapeal on võimalik," räägib Lihula Linnaorkestri dirigent Mati Põdra.

Lihula linnaorkester tegutseb hetkel projektipõhiselt, aga Kuressaares, Rakveres ja Põltsamaal kogunetakse kord nädalas orkestriproovi. "Meie orkester on õnnelik orkester, saame kohapeal tegutseda, käime jala proovi, kui viitsime!" rõõmustab Põltsamaa orkestrijuht Urmas Mägi. 155-aastane Põltsamaa linnaorkester ja 1990. aastatel asutatud Rakvere Linnaorkester on linna esinduskollektiivid, mistõttu katab omavalitsus nii dirigendi palgafondi, pillide hoolduskulud kui ka uute pillide soetamise.

Järgmisel aastal 25. tegevusaastat tähistav MTÜ Kuressaare linnaorkester on aga isemajanduslik kollektiiv, mida toetavad 20 protsendiga aastasummast Saaremaa vallavalitsuse kultuuriosakond ja Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp. Dirigent Matis Männa sõnul oli orkestril 90ndate lõpus palju tellimusmänge populaarsetel õllefestivalidel ja järjest valminud spaade nurgakivipidudel. "Neist pooltele on Kuressaare linnaorkester pannud nurgakivi ja saanud selle eest ka päris hästi tasustatud," ütleb Männa.

Kombainid ja puhkpillid Gotlandilt

Kõnelustes dirigentidega selgub, et pea kõigil on tulnud orkester nullist üles ehitada. Ainult Põltsamaa linnaorkestri dirigendile Urmas Mägile vaatas 25 aastat tagasi vastu elujõuline puhkpilliorkester. Kuressaare Linnaorkestri asutamisele andis tõuke kingitus rootslastelt. Matis Männa meenutas, et ülikooli ajal Saaremaal vanematekodus käies nägi ta Kuivastu sadamas Gotlandilt toodud põllutööriistu. "Sellest idanes mõte, et kui tuuakse suurte kaubalaevadega kasutatud kombaine, traktoreid ja muud varustust põllumeestele, ehk on võimalik Gotlandi kommuuniga luua sõprussidemeid ja sealt pille paluda," räägib Männa. 1993. aasta kevadel saabuski Gotlandilt 20 puhkpilli, millest mõni on kasutusel seniajani.

Kui Rakvere linnaorkestri esimesse proovi kogunes 1992. aasta sügisel 15 pillimeest, polnud orkestri praegune dirigent veel sündinudki. 25-aastane Teno Kongi on oma südameasjaks võtnud Virumaa muusikaelu edendamise. Kui ta kolm aastat tagasi Rakverre kolis, oli olukord üsna nukker – 13-liikmeline Rakvere linnaorkester oli suisa laiali minemas. Nüüd osaleb orkestriproovdes 42 muusikut, mõned lausa perekonniti. "Meil on praegu neli perekonda, kes käivad kogu perega mängimas," rõõmustab Kongi.

Ka Lihulas ootas tulevast orkestrijuhti ees lai tööpõld ja puhkpilliosakonna ülesehitamine. Mati Põdra töötas varem pilliõpetajana 325 elanikuga Islandi väikelinnas. "Mulle sümpatiseeris see, et inimesed ise ei räägi halvasti sellest, et rahvastikuregistris on neil selline elukoht. Nad ikkagi teevad ja tahavad teha sõltumata sellest, kus nad elavad. Kui ma tulin Islandilt tagasi, siis ma spetsiaalselt otsisingi väiksemat kohta," selgitab Põdra minekut väikelinna.

Linnaorkester kui puhkpillimängijate pärusmaa?

Kui Jarek Kasari plaadikaanel seisab pealkiri "Liiga palju viiuleid", siis väikelinnade orkestreid üldjuhul nii ei iseloomusta. Eeskätt on tegemist siiski puhkpillimuusika kollektiividega. "Ma kaldun arvama, et neid funktsioone, mida linn reaalselt vajab, kannab kõige paremini just puhkpilliorkester," räägib Mati Põdra. "Tänase ilmaga viiuliga õue ei lähe, aga pasunaga läheb küll," lisab Põdra ja toob välja esinemised lipuheiskamistel või muudel tseremooniatel. Kuressaare Linnaorkestri dirigent Matis Männa sõnul ei mõelnud 1990ndatel keegi sümfooniaorkestri loomise peale. Ehkki praegu on keelpilliõpetus saarel kõrgel järjel, pole see alati nii olnud. "Kõik Saaremaa koori- ja orkestrijuhid küüditati Siberisse ning pärast teist maailmasõda oli väga tühi auk," meenutab Matis Männa ajalugu.

Orkestri nimi ei pruugi peegeldada selle sisu. Näiteks Pärnu linnaorkestri näol on tegemist professionaalse sümfooniaorkestriga. "Ega Eesti Vabariigis ei ole selles mõttes ju mingeid selliseid häid kombeid ja tavasid, et millal ennast nimetada linnaorkestriks, aga kui me määratleme ennast tegevuspiirkonnaga ja tahame, et meie nimi oleks ka lühine ja konkreetne, siis tundub mõistlik niihästi Pärnu Linnaorkester, Kuressaare Linnaorkester kui ka Lihula linnaorkester," ütleb Põdra. "Aga Pärnu linnaorkester võiks mõelda natukene seksikamale nimele. Nad on väärt seda, et oleks kohe peale vaadates ja kaugelt näha, et tegemist on kõrgliiga kollektiiviga," lisab Põdra.

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Helikaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: