Koduvägivalla temaatikani jõudis kunstnik suuresti tänu oma ema Margo Orupõllule, kes töötab Pärnu naiste tugikeskuse juhina.

"Algul ma väga hoidsin teda sellest teemast eemale, sest ma ei teadnud isegi õieti, mis seal see sisu on. Aga pika peale, kui meil hakkasid tulema emade ja laste laagrid ja kui ma olin ära õppinud, mida tähendab loovteraapia, siis ma sain aru, et nüüd on see koht, kus ma saan oma last ära kasutada," rääkis Orupõld kultuurisaates "OP".

Näituse valmimisel tegi Kasearu koostööd umbes 30-liikmelise naistegrupiga, kes erinevate teraapiavormide kaudu läbielatust üle proovivad saada.

"Need on need inimesed, kellega me teeme sihipäraselt metoodilist tegevust. See ei ole grupp, kus inimesed räägivad oma lugusid – tihtipeale naised ei teagi üksteise lugusid –, vaid me teeme siin tööd, puhast teraapiat ja erinevaid teraapiavorme kasutama ära," selgitas Orupõld.

Näitusel näha olevad tööd ongi inspireeritud just nende naiste lugudest, mistõttu oli ka neil endil suur huvi näitust vaatama minna.

"Mul tõusid ihukarvad tõusid püsti, sest see näitus hakkab pihta väikese, kuueaastase tüdruku kirjaga ja tema ema oli seal. Te võite vaid arvata, mis tunded emal olid, kui ta seda nägi ja siis ta sai aru, kui kauaks see kõik on kestma jäänud. Kui üks naine tundis ära oma tooli ja oma kirjelduse, siis teda tuli ka lohutada," tõdes Orupõld ja lisas, et kuigi ta ise on selles valdkonnas juba 12 aastat tegutsenud ja enam kuigi emotsionaalseks ei muutu, tundis ta ka ise näitust vaadates kohati õõvastust.

"Seal näitusel ma tundsin ka õõvastust, kui vaatasin videot, kus oli n-ö lapsekuller – autod vahetavad last. See tekitas minus ka teistsugust emotsiooni. Mul oli hea tunne, sest mul oli võimalus vaadata asja kõrvalt ja ennast ära suhestada, et jaa, Margo, sa tegeled selle asjaga, sa oled selle sees. Kõik need lood on tulnud ju meie naistelt, midagi ei ole seal välja mõeldud või juurde joonistatud," rääkis Orupõld.

Näitus on ka kriitikutelt positiivset vastukaja saanud. Kunstikriitik Kaarin Kivirähk sõnas, et Kasearu on kunsntik, kes on ühe jalaga kunstis ja teisega päris elus ning kelle töödest võib leida teatud esteetilisust.

"Minu meelest siin joonistub hästi välja, et ta on ikkagi päris esteetiline küll ja me saame rääkida Flo Kasearu visuaalsest keelest. Tal on oskus võtta suured teemad kokku hästi lihtsa visuaalse kujundi läbi," ütles Kivirähk.