Arvustus. "The Dig": tasa sõuad, kuskile ikka jõuad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"The Dig" Autor/allikas: Netflix/Entertainment Pictures/ZUMAPRESS.com

Uus film
"The Dig"
Režissöör: Simon Stone
Osades: Carey Mulligan, Ralph Fiennes, Lily James, James Dryden jt.
Netflixis alates 29. jaanuarist
6/10

Arheoloogilised väljakaevamised nõuavad hoolikat ja täpset kätt. Kaevata tuleb ülimalt ettevaatlikult, et hinnalisi leide mitte ära lõhkuda. Simon Stone suudab tabada väljakaevamiste rahulikku esteetikat, ilma kaamerat kaheks tunniks mulla sisse suunamata. "The Dig" räägib 1939. aastal Inglismaal aset leidnud arheoloogilistest väljakaevamistest, mille käigus toodi maapinnale käegakatsutavaid aarded. Filmi pakutavad leiud jäävad aga ebmäärasemaks.

Filmil on eriomane miljöö, mille saab võtta kokku ühe sõnaga: vaoshoitus. Väljakaevamistöid tehakse halli taeva all kaunil tuhmkollasel põllul. Tegelased on napisõnalised ja suhtlevad pigem pikkade pilkude kui sõnade teel. Peaaegu pidevad kurvameelsed klaverihelid taustal annavad mõista, et tegemist on dramaatilise ja nukra filmiga (ka neis stseenides, kus meeleolu ei tundugi melanhoolne). Läbivates armuliinides on inglastele omast allasurutust ja tekib kahtlus, kas need suhted üldse kuhugi välja  jõuavad. Niisiis on tegemist äärmiselt inglasliku ajaloolise draamaga.

Vaoshoitus laieneb ka filmi temaatikale. Arheoloogiafilmile ootuspäraselt on teemad nagu aeg, elu-surm, minevik- tulevik küll esindatud, kuid natuke pealispindselt käsitletud. Kaevamistööde rahastaja (Carey Mulligan) uurib peaspetsialistilt (Ralph Fiennes), ega iidse haua lahtikaevamine pole ehk ebaeetiline. Mees vastab väga konkreetselt "ei", millele järgneb kena luuleline fraas esivanemate ja ajaloo kohta. Midagi sellist, mida võiks leida T-särgilt või inspireerivalt postkaardilt.

Film triivib tihti sügavmõttelisuse ja pretensioonikuse piiril, samas sügavate teemadega süvitsi ei minda. Tuuakse kokku erinevad teemaliinid – väljakaevamised, allasurutud armastus, surmav haigus, teine maailmasõja, fotograafia –, kuid jäetakse tekkivatele küsimustele vastamata ja oodatakse vaatajalt endalt neil ainetel mõtisklemist. Mitmete stseenide näitamisel kasutatakse dialoogi hoopis teistest stseenidest. Eeldatav seos visuaali ja räägitu vahel on ähmane ja nõuab vaatajalt pingsat kaasamõtlemist.

"The Dig" võib olla paljude jaoks katsumus. Aeglase tempo ja minimaalse tegevusega nukker kahetunnine film nõuab vaatajalt arheoloogilist tähelepanelikkust ja pingutust, et selle pinna alt enda jaoks ka mõni väärtuslik leid välja kaevata.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: