"Helikaja" uuris, milline on digikultuur ja digivõimekus ajal, kui kultuur on veebis

Foto: Muusika

Klassikaraadio saade "Helikaja" arutles koos valdkonna spetsialistidega, milline on digikultuur ja inimeste digivõimekus ajal, kus kultuurielu on suuresti erinevatele veebikanalitele kolinud. Saatekülalised leidsid muu hulgas, et veebimeelelahutus ei peaks imiteerima päriselu, vaid tegema kättesaadavaks kultuuri, mis varem seda ei olnud. Omaette küsimus on kvaliteet, mis on otseselt seotud rahaga.

Interaktiivse voogteatri platvormi elektron.live üks loojatest, Andrus Aaslaid märkis, et paljud asjad, mis meile täna tunduvad enesestmõistetavad, seda tegelikult aasta aega tagasi ei olnud. Tänu sellele, et inimesed on avastanud veebiga kaasnevad võimalused, on hakanud tekkima ka uued produktsioonid.

"Meie proovime pingutada sellega, kuidas pakkuda midagi, mida sa päriselt ei saaks, kui läheksid kohapeale Ehk see võti, kuidas veebimeelelahutus täna peaks arenema, ei ole niivõrd selles, et me proovime kuidagi imiteerida seda, mis päriselus toimub, vaid luua uusi visuaalseid vahendeid ja luua uusi keeli, mida varem pole kasutatud," selgitas Aaslaid.

Sõltumata sellest, et ühel hetkel naaseme teatritesse ja kontserdisaalidesse, annab veebimeedia võimaluse saada osa asjadest, kuhu me muidu mitte kunagi ei satuks, leiab ta. "See meedia on tulnud selleks, et jääda ja ta avardab võimalust saada kätte kultuuri, mida me varem võib-olla ei oleks saanud."

Mitmete veebiülekannete tootja Mait Visnapuu, kes on osalenud näiteks nii ERSO.TV kui ka Phillyjoes.tv töös, usub, et kindlasti on võimalik kultuurielamust saada kodus veebiülekannet vaadates.

"Tänapäeva tehnoloogiline tase on juba niivõrd kõrgeks läinud, et ei ole enam teab mis vahet, kas see on teleülekanne või see on veebiülekanne."

Veebiülekannete kõige suurem pluss on tema sõnul see, et kultuuri on võimalik nautida absoluutselt igal pool. Miinus seisneb aga selles, et see eeldab vajadust internetiühenduse järele ja ilma selleta ei saa.

Visnapuu tõi välja, et üks asi, mida ei osata arvestada, on see, et kuna etenduste ja kontsertide vaatamisel on oluline roll helil, siis helitingimused ei ole näiteks telefonist kuulates kõige paremad, mistõttu peab arvestama vajadusega teatud lisatehnika järele.

Ta lisas, et kontserdiülekannete tegijad arvestavad kindlasti publiku tehnilise taibu ja valmisolekuga.

Tehnoloogiauudiste portaali Digigeenius vastutav toimetaja Kristjan Ats Mägi tõdes, et tehnoloogia arengus siiski asjad nii kiiresti ei käi, et aastaga tuuakse välja täiesti uus asi, mis kuidagi revolutsioneerib kodus töötamise või olemisega.

"See, et sa oled kontserdil füüsiliselt kohal, seda lõppkokkuvõttes ei asenda mitte ükski tehniline lahendus, vähemalt tänapäeval." Pealegi võib tõelise kultuurielamuse kogemine kodustes tingimustes osutuda üsna kalliks, lisas ta.

"Lahendusi on tegelikult väga palju, aga mida kvaliteetsemat lahendust sa tahad, seda kallimaks see läheb," tõdes Mägi. Tänapäeva nutitelerid on pildikvaliteedi poolest head, aga kuna need on nii õhukesed, siis sinna ei saa füüsiliselt mahutada kõlarit, mis oleks hea heliga.

Mägi esimene soovitus oleks osta telerile juurde näiteks ribakõlar, mille saab soetada mõistliku hinna eest. Ta tõi ka välja, et tänapäeval on kõrvaklapid ja kõlarid juba sellisel tasemel, et tavakuulaja tegelikult ei kuulegi väga suurt vahet:

"Võid võtta näiteks 200-eurosed kõrvaklapid versus 1000-eurosed kõrvaklapid – vahe on tavakuulajale minimaalne."

Digi- ja tehnoloogiavaldkonnas on Mägi sõnul palju juttu olnud ka sellest, et  veebikontsertide vaatamiseks ja striimimiseks on tarvis head internetiühendust ning need mahud on hüppeliselt suurenenud.

"Küsimus nii Eesti kui ka maailma mõttes on pigem see, kuidas me saame nende kasvavate mahtudega hakkama, kui inimesed on kodus ja tarbivad kordades rohkem internetti," tõdes Mägi.

Vestlust digikultuuri ja digivõimekuse teemal saab täispikkuses kuulata Klassikaraadio kodulehel.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Helikaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: