Varem koosnes Tartu vanalinn mälestistest ja A-kategooria hoonetest, ehk soovides maja interjööri või välisilmet muuta, tuli esitada muinsuskaitseametile koos projektiga taotlus. Nüüd lähevad paljude majaomanike jaoks tingimused leebemaks.

"Näiteks need samad Küüni tänav 2 ja 4 hooned hakkavad tulevikus kuuluma B-kategooria hooneteks, kus siis ainult välisilme muutustesse tahab muinsuskaitseamet sekkuda," selgitas Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm. "Interjööris tohivad inimesed teha muutusi nii, nagu nad ise soovivad."

Kõrgeima kategooria kaitse alla jääb 39 hoonet, mille seas mitu Tartu Ülikooli õppehoonet, näiteks Lossi 3 ja Jakobi 2. Kõige rohkem ehk üle 200 hoone liigub C-kategooriasse, kus muinsuskaitseamet ei sekku hoone muutmisesse sisuliselt üldse. See aitab ametil hoida kokku nii aega kui ressursse.

"Kuigi aus olles, ega siis tihtipeale interjööri osas ei kooskõlastatud muinsuskaitseametiga ka varem, vaid tööd tehti lihtsalt ära. Nüüd see siis viiakse seadusega kooskõlla," rääkis Tamm.

Vanalinna muinsuskaitseala on plaanis laiendada Supilinna suunas, viies Kroonuaia tänava majad B-kategooria muinsuskaitse alla. Sisuliselt küll midagi suurt ei muutu, sest linna üldplaneeringuga on seal juba miljööväärtuslik ala ja nõuded jäävad sarnaseks. Tartu kaitsekorra töörühma liige ja linnaplaneerija Mart Hiobi arvates on aga see, et Tartu eeslinn on nüüd ka riiklikul tasemel tähtsustatud, märgilise tähendusega.

"Eeslinna väärtuste või ajaloolise tähenduse avastamine on toimunud järk-järgult nii Eestis kui ka mujal maailmas, ma oleks oodanud, et asi on juba nii kaugele jõudnud, et ka eeslinn laiemalt jõuab sinna muinsuskaitse alale," ütles Hiob. "Minu enda mõte oli küll see, et ka käesolev Lepiku tänav ja Emajõe tänav oleks lülitatud kaitsealasse, aga praegune ettepanek piirdub Kroonuaia tänavaga."

Eelnõule saab ettepanekuid ja vastuväiteid esitada 28. aprillini.