Keeleteadlane Mart Rannut: eesti keel on elujõuline, kuid ohustatud

Foto: Inimõiguste instituut

Keeleteadlane Mart Rannut rääkis Klassikaraadio saates "Delta", et eesti keel on muutunud aina tugevamaks ja võimukamaks, kuid ohud keelele pole kuskile kadunud.

"Eesti keele areng on toimunud pidevalt juba mitu sajandit," rääkis Rannut. "Oleme aina kosunud, tekkinud on mitmeid registreid ja ka kõnelejate arv on suurenenud."

Ta tõdes, et eesti keel on tõesti maailma üks ilusamaid keeli, sest see on väga vokaalne. Seda, et seda keelt raske selgeks oleks õppida, tema ei ütleks. "Seda ütleb indoeuroopa keele kõneleja, kelle jaoks iga keel, mis ei ole otseselt sugulaskeel, tundub väga raske ja keeruline," rääkis Rannut. "Eesti keele saab väga kiirelt ära õppida ja olen näinud ka täiskasvanuid, kes saavad kuue kuuga eesti keele selgeks ja oma asjad ära räägitud."

Rannuti sõnul on eesti keel elujõuline, kuid ohustatud. "Need tunduvad olema kaks vastupidise trendiga asja, aga nii see on. Eesti keel on muutunud järjest tugevamaks ja võimukamaks, eesti keelel on võimu, selles keeles aetakse asju. Kui keegi tahab Eestimaal midagi saavutada, peab ta eesti keelt oskama."

Samas tõdes Rannut, et ohud pole kuskile kadunud ja me peame nende jaoks valmis olema. Oluline märksõna on tema sõnul keelekeskkond. "On tekkinud uus virtuaalne keelekeskkond, milles toimub ka digiõpe. Kõiki neid peab arendama. Ohud on just sellise hõimustruktuuri jaoks asümmeetrilised, meie teeme kõik oma parimate võimaluste juures, aga teisalt meid ikka ohustatakse," rääkis Rannut. "Siis on ka vanad regionaalsed ohud - kuskil on teine rühm, kes räägib meie riigis teist keelt. Ning siis veel sotsiaalne oht, mis Lääne-Euroopas ja ka USA-s on hakanud ohustama - immigrandid, kes tulevad riiki sisse, rajavad oma keelekeskkonna, tekivad getod ja mõnikord võetakse üle ka üks osa haridussüsteemist."

Noorte suurt slängi- ja võõrsõnade kasutust ning selle võimendumist koroonapandeemia ja distantsõppe ajal me kartma ei peaks. "See käib inimese elukaare sisse - kui tekib teismeiga, siis tahetakse vastanduda teistele inimestele, vanematele, õpetajatele, tahetakse välja paista ja siis kasutatakse loomingulisust, sealhulgas ka keeles," selgitas ta.

"Sellel perioodil on vajadus teistmoodi kirjutada, olla vaimukas, huvitav. Ega seda ei saa pahaks panna. Ma arvan, et me kõik oleme selle etapi läbinud ja kannatame selle ära," rääkis ta ja rõhutas, et see, et noor sõnumites keerulist slängi kasutab, ei tähenda, et ta normaalses kirjakeeles kirjutada ei suudaks. "Ta tahab huvitav olla."

Siiski tõdes Rannut, et viimasel ajal kannatab noorte lugemus. "Siin pole mingit kahtlust. Tänapäeval öeldakse, et kui on võimalik asja lihtlausetega selgitada, siis tuleb seda teha, sest muidu me jääme kindlasti osadest kaasamõtlejatest ilma."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Delta", intervjueeris Mari-Liis Uibo

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: