Rahvusarhiivi filmiarhiivist sai filmiarhiivide föderatsiooni täisliige

Rahvusvahelise filmiarhiivide föderatsiooni üldkogu kinnitas Eesti rahvusarhiivi filmiarhiivi oma täisliikmeks.
Alates 2008. aastast oli rahvusarhiivi filmiarhiiv osalise hääleõigusega assotsieerunud liikme staatuses, täisliikmelisus annab edaspidi võimaluse rääkida senisest suuremal määral kaasa organisatsiooni otsustes ja tegevustes.
"See on meile suur kollegiaalne tunnustus. Täisliikme staatuse pälvimiseks tuleb veenvalt tõestada, et liikmekspürgija suudab edukalt toime tulla filmipärandi säilimiseks ja avalikkuse ees hoidmiseks vajaliku pika, keeruka ja mitmes mõttes ressursimahuka tööahelaga – nii kogumise, kogude nõuetekohase hoidmise kui ka filmide asjatundliku digiteerimise ja kureerimisega," selgitas rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor Eva Näripea.
Rahvusvaheline filmiarhiivide föderatsioon (Fédération internationale des archives du film / International Federation of Film Archives, FIAF) asutati 1938. aastal eesmärgiga edendada filmipärandi säilitamist ja tuua seda vaatajate ette ning vahendada filmiarhiivinduslikku oskusteavet.
Ühenduse ellukutsujad olid New Yorgi moodsa kunsti muuseum, Cinémathèque française, Ühendkuningriigi riiklik filmiarhiiv ja Saksamaa filmiarhiiv; tänase seisuga on FIAFil 93 täis- ja 79 assotsieerunud liiget kõigist maailmajagudest. FIAF-i egiidi all ja selle liikmesarhiivide eestvõttel toimuvad igal aastal kümned filmipärandile pühendatud festivalid ning täieneb filmiartiklite andmebaas International Index to Film Periodicals.
Eestis sai filmide riikliku säilitamise traditsioon alguse 1937. aastal. Alates 1999. aastast kuulub filmiarhiiv rahvusarhiivi koosseisu, tagades Eesti filmi-, foto- ja helipärandi säilimise ja kasutamise üle aegade.
Rahvusarhiivi filmiarhiiv juhib riikliku tegevuskava "Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023" raames kahte filmipärandi digiteerimisprojekti. Neist esimese eesmärk on digiteerida ja teha 2022. aastaks veebis kättesaadavaks 120 tundi filmiarhiivis säilitatavaid kroonikafilme aastatest 1940–1967. Teine projekt hõlmab 125 tunni ulatuses Tallinnfilmi digiteerimata filmipärandit (sh mängu-, dokumentaal- ja kroonikafilmid), tööd saavad tehtud aastatel 2022–2023.
Toimetaja: Merit Maarits