Goat Girl on postpungikvartett Londonist, kes alustas tegevust eelmise kümnendi keskpaigal. Neil õnnestus muude esinemiste hulgas soojendada ka The Falli viimast Londoni kontserti enne Mark E. Smithi siitilmast lahkumist. Plaadileping Rough Trade'iga on neil juba alates Brexiti hääletustulemuste selginemisest ja pärast mõningaid singleid ilmus nende omanimeline debüütalbum aastal 2018.

Kolm aastat hiljem on nelik tagasi teise albumiga "On All Fours". Muutunud on koosseis bassimängija väljavahetuse võrra, aga veelgi olulisem on Goat Girli kõlapildi avaramaks ja elektroonilist instrumenteeringut sisaldavamaks kujunemine. Juba teisest loost "Badibaba" kostavad vokaalseadetes ka Stereolabi kajad ja tänapäeval on õnneks võimalik pidada viimast bändi oma muusikaliseks eeskujuks ilma kõlamata kahvatu imitaatorina.

Sündid domineerivad eriti just tantsulises palas "Sad Cowboy", tehes lõpupoole kõrvalepõike isegi house-muusika territooriumile. Laulus "The Crack" võib kuulda ka keelpille, veel üks indikaator, et kvartett eelistab rajult kütmisele peenemate varjunditega mängimist. Tabav suhtumine siiski säilib, laulusõnad puudutavad tõsiseid teemasid alates kliimakriisist sooidentiteetide küsimusteni (bändi kitarrist L.E.D. on mittebinaarine) välja. Seeläbi on Goat Girli teine kauamängiv kena balanss nüansirikka ja hägusalt eksperimenteeriva muusikalise poole ja kibedale tegelikkusele otse silma vaatava hoiaku vahel.