Simmi eelolev filmi "Vee peal" esilinastus on edasi lükkunud kolm korda ja praeguse seisuga tuleb see välja 10. septembril. Filmi tegevus toimub aastal 1982 ja Simmi sõnul hoidsid nad ajastust üsna täpselt kinni.

Simm tõdes, et kaasaegseid filme on puht juba rekvisiitide mõttes lihtsam teha.

"Ma kartsin väga seda 82. aastat, sest esemed olid kõik täiesti teised. Ei ole väga kombekas oma tööd kiita – ja ma ei kiidagi oma tööd – aga kunstnik-rekvisiitorid, kostümeerijad on selle asja päris hästi ära teinud."

Need, kelle jaoks film ise on igav, kutsub ta aga üles neid vigu leidma, kuigi ta kinnitas, et selliseid asju, mida polnud filmi toimumisajal veel olemas, neil kaadrisse sattunud ei ole.

Simm meenutas, et tema filmis "Ideaalmaastikud" laulis näitleja lõõtsaga laulu, mis kirjutati seitse aastat pärast selle filmi toimumise aega. Aga seni on ainult üks inimene sellest teada andnud."

Viletsates oludes hakkab pea paremini tööle

Rääkides sellest, kas režissöör on võtteplatsil jumal, märkis Simm, et see on stereotüüp, et režissöör, valge soni peas ja püksid jalas karjub plekist ruuporisse ja tegelikult on hästi loll.

"Nii palju, kui ma oma kolleege tean, siis on nad on igaüks omaette jumal. Aga nad ei ole türannid. Jumalad on nad selles mõttes, et režissööri omadus on see, et ta paneb inimesed enda jaoks töötama. Ta võidab nende usalduse ja kasutab seda ära mitte enda, vaid filmi huvides."

Simm märkis, et räägib kogu aeg oma õpilastele ka, et võtteplatsil tuleb tegutseda nagu partisan. "Mis on partisani liitlased? Külm, udu, öö. Peaaegu nagu autovargal."

Ta tõdes, et nii väikeste filmitootmisvõimaluste juures nagu Eestis on, tuleb ära kasutada kõik vahendid. "Aga pean ausalt tunnistama, et viletsa ilmaga ja kitsastes finantsoludes hakkab pea paremini tööle."