Paljudes kohtades elanud Eduard Vildet tuletavad mitmel pool meelde tänavanimed, mälestuskivid, -tahvlid ja isegi skulptuurid, kuid Narvas, kus ta toimetas aastatel 1897–1898 ajalehte Virmaline ja mille peamise tööstusobjekti tööliste elu ta on kirjeldanud, polnud seni tema nime jäädvustatud.

"Vildet tunneb iga Eesti laps, kuid tema Narva-, täpsemalt Kreenholmi-teemaline romaan "Raudsed käed" on jäänud ühelt poolt unarusse ja teiselt poolt nõukogude käsitluse vangi. Nimelt anti sellele teosele nõukogude ajal esimese töölisromaani tiitel ja seda on interpreteeritud sotsialistlikus võtmes. Teos ilmus viimast korda 61 aastat tagasi, aastal 1960, ja kuigi seda on käsitletud mitmes teatmeteoses ning isegi mõnes teadusartiklis, on vaja romaani uuesti selgelt tõlgendada ja see kirjandushuviliste ette tuua. Tänapäevaste Vilde asjatundjate artiklid sisaldavad selle romaani käsitlustes faktivigu, sest Eesti kirjandusteadlased ei tunne Narva linna piisavalt hästi," ütles Vilde hübriidseminari korraldaja, Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud Szilard Toth.

Tothi hinnangul ei kirjelda "Raudsed käed" mitte tööliste rasket elu, vaid see on romaan ühe inimese allakäigust.