Näitust "Kaugete meelte kuma" on vorminud viimase pooleteise aasta vältel toimunud muutused EKKM-i sees ja ümber, samuti mõtisklused ühiskondlikust väärtustajust ning teemadest nagu kasinus, unarus ja hoolitsus. Mida mäletatakse, mis unustatakse ning mis saab kunstiajalukku kirjutatud? 

Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKM-i füüsilised ja sümboolsed mõrad on aga aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud esemelisele pärandile. 

See näitus on kasvamisest. Suureks kasvamisest, suuremaks kasvamisest, ümber kasvamisest. Muutus – miski kauge ja köitev – kumab õrnalt eemal, ent piisava keskendumise ja kannatlikkuse korral hakkab äratuntavamaks vormuma, kergelt selginema.

Näituse proloogina sündis eelmisel kevadel EKKM-i aiamaa, võimaldades selle abil läbi mõelda näitusemaja laiem ruumikasutus. Soov avada seni praktilise ja/või kunstilise kasutuseta alad on EKKM-ile seda enam oluline, et hoonet ümbritsenud Kultuurikilomeetri servas paiknenud kuurid hiljuti lammutati. Kaotatud abiruumide tõttu muutunud olud on vaid hetkeline kitsikus, ulatades käe järgmistele muutustele.

Näitusega kaasneb samanimeline eesti- ja inglisekeelne trükis, mille on kirjastanud EKKM ja Lugemik.

Näituse kuraator on Laura Toots ning näitus jääb avatuks 18. juulini.