Vaiko Eplik esinemisest pärast pikka pausi: kohmetust on nii esinejate kui ka publiku poolel

Muusik ja Eesti autorite ühingu (EAÜ) esimees Vaiko Eplik rääkis saates "Huvitaja", et ei mäleta, et tal oleks pärast 15. eluaastat olnud esinemistest nii pikka pausi kui nüüd, koroona tõttu. Ta tunnistas, et esimesed piirangutejärgsed kontserdid on näidanud, et kohmetust on nii esinejate kui ka publiku poolel ja tal endalgi on juhtunud, et inimesi on nii huvitav vaadata, et seda tehes on ununenud laulusõnad.

"Kui eelmisel aastal võis hoobelda vabast ajast tingitud loomepuhanguga, siis sellel aastal oli see kõik olnud juba väga frustreeriv. Kui rääkida minu kui esitajaga, siis ei ole väga tavaline ka see olukord, kus pool aastat on möödas ja ma olen avalikult esinenud neli korda ja seda kahe viimase nädala jooksul. See on ikkagi erakordne olukord."

Eplik isiklikult oli avalikust esinemisest eemal kuus ja pool kuud, alates oktoobrist.

"Ma ei mäleta, et mul oleks pärast 15. eluaastat olnud esinemistest nii pikka pausi. Nii et viimase 25 aasta jooksul täiesti pretsedenditu olukord, milleks ei osanud valmis olla. Ei osanud valmis olla, et see kestab kaks aastat ja ei ole teada, kaua see veel kestab."

Ta lisas, et tuleb loota, et äkki nüüd õnnestub tänu vaktsineerimistele vältida sellise olukorra uuesti tekkimist, aga päris kindel ei saa milleski olla. "Eks see olukord ole pehmelt öeldes sitt. Keeruline."

Live-kontsertide asenduseks on kõike tehtud, märkis Eplik. "Ma olen proovinud nii netikontserte kui ka olen autodele esinenud eelmisel aastal. Aga ega see ju otseselt midagi ei asenda, tunnistas ta.

"Netikontsertidega on väga keeruline piletitulu teenida ja autodele esinemine oli väga tore ja oodatud, kuna muid esinemisi ei olnud võimalik teha, aga ütleme, et esituled on toredad, kui need säravad ja vilgutatakse ohutulesid, aga see ei asenda säravaid silmapaare saalis," tõdes ta.

"Seda vahetut kontakti on vaja ja kontsert on alati kohtumine ning koostöö ka esineja ja publiku vahel. Seda asendada ei saa, ja ausalt öeldes praegu on mõneti ka tegemist, et otsa peale saada ja seda kõike uuesti õppida," jätkas Eplik.

"Mu esimesed kontserdikogemused on olnud ka sellised, et juhtud publikusse vaatama ja teine inimene on nii ootamatu ning huvitav asi pärast pikka pausi, et laulusõnad ei tule enam meelde. Kohmetust on nii esinejate kui ka publiku poolelt. Aga võib-olla seda erilisemad on need kauaoodatud kohtumised."

Eplik tunnistas, et pärast seda, kui sai selgeks, et saab taas kontserte andma hakata, jooksis kalender üsna täis.

"Olen ka rääkinud teiste artistidega, kes on võtnud hoiaku püüda suvel teha nii palju kui võimalik, teadmata, mida aasta lõpp võib tuua. Mingis mõttes ongi muusikute töö hooajaline ja rohkem tööd on suvel ja aastavahetuse paiku. Aga kuna aastavahetus jäi paljudel – minul sealhulgas – ära, siis on ka arusaadav, et toimub võidujooks kalendrikuupäevade ja kontserdipakkumiste peale."

Teisest küljest ei pruugi ülepakkumine jällegi tema hinnangul olla pikas perspektiivis positiivne, varem või hiljem, kui pakkumine ja nõudlus ei ole tasakaalus, siis see võib ka kaasa tuua languse esinemistasudes jne. "Me kõik kindlasti loodame seda helget tulevikku ja oleme selle poole loodetavasti teel, aga ega me päris keegi täpselt ei oska hinnata, mis see kahju on olnud."

Eplik tõdes, et kui kuus ja pool kuud pole võimalik vahepeal esineda, siis ei jäägi muud üle, kui oma kulusid vähendada. "Aga sa võid olla kui tahes paindlik ja kui tahes tubli, aga sama paindlikud ei pruugi olla sinu võlausaldajad, sinu rendileandja, sinu liisija. Lapsed on vaja katta ja toita, koolitada ja kõik need puudutavad artiste, muusikuid, autoreid täpselt samamoodi kui kõiki teisi inimesi."

Eplik tõdes, et tänu sellele, et ta on nii esitaja, autor kui ka fonogrammitootja, ei ole ta pidanud uue töö leidmisele mõtlema. "Iga inimene, kes on selle kriisi tõttu jäänud eneseväljendusest ja muusikalisest tegevusest kõrvale, minu jaoks see on traagika."

Ta märkis, et on kahetsusväärne, et tervisekriis on muusikute tegevusvaldkonda tabanud pärast seda, kui selles vallas on leidnud aset üldse suured muutused – muusikatarbimine on viimase kümne aasta jooksul nii palju muutunud, et on muutunud ka tavapärased tasuahelad.

"Kui 10 aastat tagasi alustav artist võis tulla võrdlemisi väikeste tootmiskuludega välja oma esimese CD-ga ja selle füüsilise formaadi müügist teenida oma raha tagasi ja võib-olla kasu saada, siis praegu on tõesti selline olukord, kus selleks, et toota albumijagu materjali, peaksid sa kulutama suurusjärgus keskmiselt 4000–5000 eurot, aga et seda digitaalselt tagasi teenida, peaks sul olema kuulamisi 2,5 miljonit."

Ta nentis, et austab iga inimest, kes oma muusikaga sellistes tingimustes julgeb välja tulla ja sellesse panustada.

"Ma loodan, et neid noori on jätkuvalt väga palju. See väärilise tasu teenimine on paras väljakutse. See ei ole lihtne ei alustavatele ega väljakujunenud muusikutele praegustes oludes. Aga seda olulisem on olla teadlik oma õigustest ja kohustustest ja liituda ka vastavate organisatsioonidega."

Eplik kutsus kõiki noori autoreid üles EAÜ liikmeteks astuma, sest see võimaldaks lisaks Spotify fonogrammitasule saada veel küll väikest, aga täiendavat tasu, sest ka tehnoloogiagigandid on hakanud autoritasusid maksma.

"Eestis maksab Youtube vist kolmandat aastat autoritasusid ja Spotifyga on ka leping mitu aastat ja rahad liiguvad. Tuleb lihtsalt seda väikest raha korjata väga erinevatest kohtadest kokku ja loota, et ajapikku ka need suured ahned platvormid hakkavad maksma väärikamat tasu."

Vaiko Eplik on üks paneliste reedel, 11. juunil Eesti muusikaturu fookuspäeva avapaneelis "Eesti muusika- ja kultuuripoliitika: keda see puudutab?"

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Kadri Põlendik

Allikas: "Huvitaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: