Annika Haas: ka fotograafia on üsna reostav tegevusala
Äsja avati Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses fotograaf Annika Haasi näitus "Kasvuhooneefekt", mis portreteerib keskkonna pärast südant valutavat Eesti nooremat põlvkonda. Haasi sõnul on kasvav probleem ka digireostus ja ta tõdes, et ka fotograafiast võib mõelda kui keskkonda reostavast tegevusalast.
"Alustasin täiesti tavalistest noortest enda ümber enda tütre kaudu ja ka õpilaste kaudu, kellega koolis õpetajana tegelesin. Nägin, et ka igapäevaelus on nende jaoks keskkonnateemad tähtsad. Alustades sellest, et nad üritavad liikuda punktist A punkti B jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga, või kannavad ainult taaskasutuspoodidest ostetud riideid. Mõni laps pole viis aastat kiirmoodi ostnud. Hakkasin selliseid asju tähele panema ja sealt see idee tuli," rääkis Haas "Vikerhommikus", kuidas teda ümbritsevad noored näitust tegema inspireerisid.
Ta tõdes, et teda üllatas noorte teadlikkus keskkonnateemadest. "Me täiskasvanutena kipume noori alahindama, aga seda ei tasu teha," nentis ta. ""Fridays for future" noored on väga argumenteerivad ja neil on suured teadmised. Ma ka püüdsin neid intervjuudes provotseerida ja panna neid olukorda, kus vastuseid pole, aga neil olid vastused absoluustelt igasugustele küsimustele. Ja nad möönavad, et see olukord, kuhu oleme sattunud, on keeruline, aga me peaks oma mugavustsoonist välja tulema."
Näitus koosneb analoogfotodest, kuid Haas tahab tähelepanu juhtida ka digireostusele, sest see on teema, millele noored paraku mõelda ei oska. "Põhjus, miks noored ei mõtle digireostusele, on see, et nad on sündinud digiajastusse, see on nii loomulik osa nende elust. See asi, mis kipub väga loomulik olema, jääb lahti harutamata," tõdes ta. "TikToki ja Youtube'i kasutatakse intensiivselt ning pildi tegemine ja selfie'd on ju igapäevane osa noore inimese elust. Tihti noored ei mõtle sellele, et kuskil huugab server, mis tarbib energiat."
"Võib öelda, et ka fotograafia on üsna reostav ala. Kui praegu tehakse kahes minutis sama palju pilte, kui tehti 19. sajandil kokku," tõi ta näiteks hämmastava fakti.
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kadri Põlendik ja Janek Luts