Kuigi e-raamatu soetamiseks kulub vaid mõni minut ning seda on võimalik endaga lihtsasti nutiseadmes kaasas kanda, on lugejad enamasti paberkaante usku. Kiire ligipääs e-teostele ei ole piisav põhjus, et lugejad paberi ekraani vastu vahetaksid.

Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahteri sõnul kasvas e-raamatute müük vähesel määral eelmisel aastal, kui raamatukauplused koroonapiirangute tõttu suletud olid. Ajutise edu taga võis olla riigipoolne toetus, mis võimaldas raamatukogudel e-teoste valikut laiendada.

Vahteri sõnul müüakse e-raamatuid reeglina alla saja eksemplari. E-raamatu populaarsel ei nähta ka tulevikus märkimisväärset tõusu. "Nii Eestis kui ka teistes sama suurtes riikides ei ole e-raamat kaugeltki nii edukas ja ma ei näe, et see lähiaastatel oluliselt muutuks."

Vahteri sõnul on selgelt välja kujunenud e-teoste tarbijaskonna lemmikžanrid.

"Kõige populaarsemad raamatud on esiteks kõige uuemad raamatud, teiseks naistekad, kolmandaks reisiraamatud, krimkad. Üldiselt sellised vanemad asjad e-raamatuna eriti ei huvita lugejaid, ikkagi sellised kerged-kiired lugemised."

Kirjastuse Eesti Raamat tegevjuht Tiit Treimuthi sõnul pole e-raamat paberkandja konkurent, vaid alternatiiv kirjanduse tarbimiseks.

"Lugemise kogemusena paberraamatut ei asenda tõenäoliselt mitte miski. Ikkagi traditsiooniline lugemise viis, mis ei kao mitte kuskile. Paberraamat jääb alati alles, e-raamat annab uue võimaluse ja audioraamat laiendab seda veelgi," selgitas Treimuth.

Treimuthi sõnul on e-raamatu lugejate arv viimaste aastatega kasvanud. Enim arenguruumi nähakse tulevikus audioraamatul.

"Kui võrrelda neid kolme formaati – e-raamatut, paberraamatut ja audioraamatut –, siis e-raamat ja paberraamat oma lugemiskogemuselt on üsna sarnased, mõlema puhul on vajalik raamatut lugeda ja seda käes hoida," selgitas Treimuth.

"Audioraamat seevastu pakub täiesti uue kogemuse, annab võimaluse lugeda raamatut seal, kus paberraamatut lugeda ei saa, näiteks sporti tehes ja autoga sõites."