Ridley Scotti "Gladiaatori" ja Joel Schumacheri "Ooperifantoomi" eest kahele Oscarile nomineeritud Mathieson tunnistas Eesti Ekspressis Maria Ulfsakile antud intervjuus, et tema karjääri algus filminduses oli väga raske ja rabada tuli palju ning eri rinnetel.

"Tegime kogu kambaga eri asju läbisegi ja töö käigus selgus, et mulle sobib töö kaamera taga," rääkis ta ja lisas, et töötas näiteks ka Hispaania uudistele ja õppis süsteemselt ka monteerimist, sest just montaažis ärkab tema sõnul film ellu.

"Kaks-kolm kaadrit, mis ei pruugigi eraldivõetult olla nii head, aga mis kokku räägivad vapustava loo, on palju parem kui üks uhke kallis kraanavõte päikeseloojangul, kus hulk inimesi ümberringi sebib."

Näiteks tõi ta välja "Gladiaatori" alguse kolm kaadrit, mis sündisid improviseerides ja näitavad, kuidas käsi tõmbab läbi kesksuvise viljapõllu, Russel Crowe' tegelaskuju Maximuse väsinud silmi ja oksal olevat lindu, kes lendab ära. "Need pole eraldivõetult väga head kaadrid, aga koos toimivad."

Praegu töötab Mathieson Marveli filmiga "Doctor Strange in the Multiverse of Madness", kuigi tunnistas, et eelistab rohelise ekraani taustal toimetamise asemel töötada päris võtteplatsidel. Samas on suurfilme tehes tema kui operaatori vastutus väiksem.

"Võiksin vabalt suure Marveli filmi filmida purjuspäi, sest seal on ümberringi nii palju inimesi, kes vajaduse korral töö minu eest ära teevad. [–-] Marveli filmide operaator on väga lihtne olla, eriti võrreldes väikese filmi võtteplatsiga, kus endale vigu lubada ei saa," märkis Mathieson.

Mathieson tunnistas ka, et praegusel ajal on tal valida, kas teha tillukeste või ebanormaalselt suurte eelarvetega filme ning mõistliku suurusega filme, kus oleks suuri ja väikseid võttepäevi, korralik meeskond, piisavalt raha ning saaks end tõesti kunstiliselt väljendada, on väga raske leida.