Rembrandti graafilised teosed murdsid traditsioone. Ta tegi üle 300 vaskplaadi, mida peeti enamasti äärmiselt geniaalseteks, enamikul neist kujutas ta oma lemmiktegelasi: tavalisi inimesi, keda kohtas jalutuskäikudel linnas või Amsterdami kanalite ääres, ning nende nägusid ja keha- või käeliigutusi. Õnneks Rembrandti graafilisi teoseid eriti ei rünnatud, sest neid ei peetud tähtsaks kunstivormiks või isegi üldse mitte kunstiks.

Väikeseformaadilised, vaid mõne joonega teostatud graafilised lehed kinnitavad Rembrandti arusaamu kunstist, mille järgi peaks kunst keskenduma sellele, mis on elus ainulaadselt inimlik, mitte sellele, kuidas miski välja näeb või mida kunstnik arvab. Kunst, isegi see kunst, mis otseselt inimesega ei tegele, peaks esile tooma varjatud tõdesid ja tundeid.

Näitusel on väljas ka mõned Rembrandti autoportreed, mida on graafikas teadaolevalt kokku 31. Ta graafilisi autoportreesid on vahel peetud peeglist joonistatud näoilmete etüüdideks, mida kunstnik sai hiljem maalides kasutada.

Firnhaberi kogus olevad graafilised lehed on Rembrandti vaseplaatidelt trükitud aastail 1870–80. Selleks ajaks oli paljusid Rembrandti originaalplaate juba üle graveeritud, sest pehmesse vaseplaati lõigatud jooned ei võimaldanud enam trükkida peeneid, täpseid ja selgeid jooni. Kui neid töid kunstniku eluajal tehtud trükkidega võrrelda, on näha, et need on väga-väga täpsed.

Näitus on Kondase Keskuses avatud kuni 10. oktoobrini.