Kati Ilves: Tartus ja Lõuna-Eestis on kokku põimunud ürgne ja kaasaegne
Tartu 2024 loovjuht Kati Ilves rõhutas, et kultuuripealinn on kõike muud kui keskpärane ja mugav, kuid see ühine väljakutse peab olema seejuures 100 protsenti fun.
Oled maailma mastaabiga kuraator, kes on toonud Eestisse Rick Owensi ja kureerinud Veneetsia biennaali Eesti paviljoni. Mis sind inspireerib kultuuripealinna juures?
Euroopa kultuuripealinn on suursündmus, millel on pikaaegne mõju Tartule ja Lõuna-Eestile. See on tohutu võimalus meie hääl rahvusvahelisel kultuuriväljal kuuldavaks teha. Selle kunstiline juhtimine on ühtaegu suur au ja keeruline väljakutse ning oma kordumatuses, mastaabis ja valdkondade ülesuses vägagi inspireeriv.
2024. aasta annab kogukondade ja kultuuri eestvedamisel tervele Lõuna-Eestile tugeva tõuke vajalikeks ja tulevikku vaatavateks muutusteks, nii inimeste hoiakutes kui igapäevases käitumises. Sellest lähtub ka kultuuripealinna programm.
Mida tähendab Euroopa suurima kultuurisündmuse loovjuhtimine?
Minu peamiseks ülesandeks saab olema Tartule kultuuripealinna tiitli toonud "Ellujäämise kunstide" katuskontseptsiooni edukas elluviimine ja tervikliku programmi kureerimine. Edukas kultuuripealinn on konstellatsioon erinevatest omavahel õiges sünergias töötavatest osakestest, kus kohalik eripära on dialoogis rahvusvaheliselt ajakohaste küsimustega ja esindatud nii efemeerse kui monumentaalse iseloomuga projektid.
Minu tööks koos programmitiimiga saab olema erinevatest projektitaotlusvoorudest laekunud projektide hulgast nende õigete leidmine ja mingil määral ka edasi arendamine, mis suurt eesmärki kõige paremal moel teenivad.
Sellele lisandub meie omaproduktsioon, kus mängib olulist rolli koostöö mitmete siinsete ja rahvusvaheliste võtmeisikute ja -organisatsioonidega uute sündmuste, teoste ning ideede genereerimisel ja ellukutsumisel. Tänase seisuga on meil juba ligi 30 projekti – tiitliaastaks see number mitmekordistub.
Millised saavad olema konkreetselt Tartuga seotud kultuurisündmused?
Kultuuripealinna egiidi all kutsutakse ellu mitmed sündmused nii Tartus kui Lõuna-Eestis ja see, mis 2024. aastal juhtuma hakkab, sõltub paljuski sellest, mis ideedega kultuurikorraldajad välja tulevad. Juba on käimas eelvoor regionaalsesse taotlusvooru. See tähendab, et 1. oktoobrini kogume esmaseid konkreetselt Lõuna-Eestiga seonduvaid ideid. Oktoobris kuulutame välja täpsed tingimused Tartu linna rahvusvahelise taotlusvooru tarvis, mis käivitub sarnaselt regionaalsele juba 2022. aasta jaanuaris.
Lõuna-Eesti ja Tartu vooru erinevus on see, et Lõuna-Eesti puhul kogume ideed kokku juba oktoobriks ja jaanuarikuust alates hakkavad kultuurikorraldajad neid projektideks kirjutame. Vajadusel viime kokku projektid, mis on sarnased või mille vahel võiks olla intrigeerivat kooskõla.
Kõik, kellel on tugev idee, on väga oodatud seda projektina välja pakkuma, sest eesmärgiks on näidata kultuuri kõigis oma avaldumisvormides.
Kuidas need sündmused sünnivad?
Koostöös siinsete ja rahvusvaheliste kunstnike, kuraatorite ja organisatsioonidega, kõrge kunstilise tasemel poole püüdlemise ja suure sisulise ambitsiooniga. Kultuuripealinn on kõike muud kui keskpärane ja mugav. See suur ja ühine väljakutse on 100 protsenti fun ja peab elama huvitavat järelelu ka pärast 2024. aastat.
Mis on sinu jaoks Tartu 2024 kunstiline kontseptsioon "Ellujäämise kunstid"?
Ma ei saa selle kontseptsiooni sõnastamise eest endale au võtta – see loodi juba kandideerimisraamatu tarbeks, mis 2019. aastal Tartule Euroopalt tiitlivõidu tõi. Seda enam, et ma sellega ise seotud pole, saan ma seda aga kiita: ellujäämise kunstide kontseptsioon on ülimalt ajakohane, intrigeeriv ja mitmetasandiline.
Täna, aga ennustan, et eriti 2024. aastal ja sealt edasi, saab ellujäämine meile aina olulisemaks teemaks nii planeedi, inimkonna kui kultuuri tähenduses. Me oleme alles selle teekonna alguses, mida ühelt poolt muutuv kliima ja teisalt pööraselt arenev tehnoloogia meile toob. Samuti oleme nii oma kohalike kui üle-Eestiliste poliitiliste ja majanduslike teemadega nii Euroopa kui ka maailma mõjuväljas. Varem või hiljem jõuavad need geograafiliselt kaugemal toimuvate arengute tagajärjed ka siia.
Seega on "Ellujäämise kunstid" natuke meie kõigi kontseptsioon, mille kõik saavad vastavalt oma tunnetusele ka ise ainesega täita: siin on ruumi, et spekuleerida nii tehisintellekti apokalüpsise kui toidutööstuse arengute pärast, aga otsida ka ellujäämiseks vajalikke nõuandeid loodusfolkloorist või kogukondlikelt sidemetelt. Kindel on see, et 2024. aastal ja sealt edasi on ellujäämine ise üha suurem kunst. Ja mul on väga hea meel, et Tartu koos Lõuna-Eestiga siin teed on näitamas.
Miks peaks eurooplasi huvitama Tartu ja Lõuna-Eesti?
Tartus ja Lõuna-Eestis on väga eriliselt kokku põimunud ürgne ja kaasaegne, looduskeskkonnad ja inimeste loodud kultuuri väljendused. Meie ülesandeks on see huvi tekitada, näidates, miks ja kuidas me ühest küljest eristume, teisalt ei jää liiga kaugeks või hoomamatuks.
Ühest küljest võib Tartus kohata kunstimuuseumis või konverentsidel neid nimesid, keda Euroopa metropolides, teisalt on loodus veel päris lähedal ja inimesi, kes suudavad sirmiku valgest kärbseseenest eristada, ka omajagu. Eesti tervikuna ja seda enam see regioon siin on kompaktne – Lõuna-Eesti võiks imeliselt toimida ühe kogukonnaga, kui infrastruktuur ja kultuur seda veelgi rohkem toetaks.
Toimetaja: Kaspar Viilup