Kreenholmi arengu toetuseks suudab Narva volikogu tegutseda harvanähtava üksmeelega. Kultuurikvartali sihtasutuse loomise poolt hääletasid nii võimulolijad kui ka opositsioon.

"Kreenholm on siiski ainus tervikkompleks, mis on enam-vähem vanast Narvast säilinud. Nüüd on reaalne võimalus, et sinna tõesti tuleb elu sisse. See annab jällegi põhjuse, miks inimesed võiksid või peaksid Narva tulema," selgitas volikogu aseesimees Tarmo Tammiste "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi kultuurikvartalile alles hakatakse konkreetset kontseptsiooni tegema, on teada, et sinna kavandatakse näitusesaale ja kontserdiplatse. Riik toetab projekti 15 miljoni euroga, sama suur on omaniku panus. Kui palju Narva kultuurikvartalile kulutada kavatseb, pole veel teada. Narva volikogu opositsiooni hinnangul sõltub projekti edukus poolte koostöövalmidusest.

"Nagu Vaba Lavagagi võib olukorras, kus osalised on riik, eraettevõtja ja linn, tekkida ootamatuid vastuolusid, mille ületamine võib kujuneda üsna keeruliseks. Siin on oluline tempo," märkis linnavolinik ja Narva endine linnapea Katri Raik.

Kultuurikvartali eeltööd võiksid kõige kiiremini valmis saada aasta pärast ja siis võiks hakata riigilt toetust küsima. Kui kiiresti löögile pääsetakse, oleneb konkurentide võimekusest.

"Kes ees, see mees. Tean, et filmilinnakul on ehitusluba olemas, nemad saavad väga kiirelt edasi minna. Aga oleme sellise reageerimiskiiruse suhtes esimese kolme seas. Aga riik toetab korraga maksimaalselt kahte projekti," tõdes OÜ Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk.

Jaanus Miku hinnangul võiks kiirelt tegutsedes Kreenholmi kultuurikvartali avada juba kolme aasta pärast.