Sõjaeelsetest objektidest valiti kümne hulka sellised märgilised arhitektuuriteosed nagu 1920. aastate alguses ehitatud Riigikogu hoone. Samuti 1930. aastate lõpus valminud Pärnu rannahoone ja samal ajal ehitatud Tallinna Tuletõrjemaja.

Nõukogudeaegsetest hoonetest tõstsid arhitektid esile näiteks 1960. aastal ehitatud Tallinna laululava ja 1980. aastal valminud ning nüüd palju vaidlusi tekitanud Tallinna Linnahalli. Samuti mõned aastad hiljem ehitatud Väike-Karja tänava lillepoe.

Žürii esimehe Triin Ojari sõnul on eesmärk väärtustada ajale vastu pidanud head arhitektuuri ning anda lisaväärtust ka nõukogudeaegsele arhitektuurile.

"Nõukogude ajal tegutses arhitekt täiesti teistsugustes tingimustes ja ei olnud eraomandit, maaomandit ja nagu tänagi tunnistatakse, oli arhitekt paljudes asjades palju vabam," rääkis žüriiliige Triin Ojari.

"Toona oli tellija avalik sektor, riik. Neid huvitaski tihti see, et need nõukogudeaegsed ühiskondlikud objektid olekski ägedad ja esindaksid nõukogude Eestit läänelikuna. Eestit tuntigi tihti selle keskkonna uuenduslikkuse poolest," lisas Ojari.