Üle Heli festival algab taas neljapäeval. Kas on õigem öelda, et algab või jätkub? Üle Helist on aeg-ajalt kuulda kogu aeg.

Praegune olukord on tinginud selle, et 2020. aasta märtsis toimuma pidanud Üle Heli festival Tartus venis lõpuks pea pooleteist aasta pikkuseks ehk viimane sündmus toimus septembri alguses ja see on jätnud mulje, et Üle Heli festival toimub kogu aeg. Aga samas andis see kogemuse, et mõnes mõttes on sellist festivali hajutatuna hea korraldada, kuna meie eesmärk on mitte ainult tekitada hetkeline kultuurisündmus, vaid arendada selle protsessi käigus teemasid ja ideid, ja seepärast algab ka kohe Üle Heli 2021.

2019. aastal otsustasime, et korraldame põhifestivali üle aasta ka sel eesmärgil, et teemadega saaks rohkem süvitsi tegeleda, ja vahepealsest Üle Heli Tartus hajutatuse kogemuse järel otsustasime ka Üle Heli 2021 korraldada hajutatuna, küll mitte nii pika perioodi peale. Aga kui sel nädalavahetusel toimub esimene osa, siis teine osa on plaanitud toimuma detsembri alguses ja kolmas osa kevadel. Sel aastal on festivali teemafookus "Sfääride harmoonia". See on teema, mis võimaldab seda teemat käsitleda pikema aja jooksul protsessina. Vaatame, milliseid mõtteid ja ideid sünnib sel nädalal toimuvast festivalist. Eelkõige pean silmas festivali näituseprojekti ja seminariprogrammi, kus on sõnalisel moel kõige rohkem selle teema fookusega tegeletud.

See "Sfääride harmoonia" on juba nimetuselt üldine, kosmiline. Miks just selline teema ja mida sealt saada loodad?

See sai valitud esiteks just seepärast, et see on üldine ja kõnetab väga paljusid omal moel. Kuna see mõiste on juba antiikajast alates olnud erineval moel kasutusel läbi aegade, siis tekkis soov lahata seda mõistet just tänapäeva kontekstis, kuna just viimase saja aasta jooksul on toimunud muusikas väga suur pööre, traditsiooniliselt häälestuselt rohkem helikeskseks, kus häälestus ei ole muusikas üldse oluline, vaid pigem otsitaksegi erinevaid võimalusi, kuidas helile läheneda looval moel ja see ongi tinginud arusaamise, et harmoonia asub mujal kui seda on läbi aegade Euroopa kultuuriruumis tõlgendatud. Praegu on ajastu, kus kosmiline ja universaalne on asendunud individuaalsega ja ongi väga huvitav näha, kuidas erinevad kunstnikud ja muusikud seda oma individuaalsest lähtepunktist tõlgendavad. Nii ongi meie seminariprogrammi nimetus mänguliselt "Harmoonide sfääria" ehk tegemist ongi klassikalise sfääride harmoonia dekonstruktsiooniga.

Need neli järjestikust festivali tähendab ka palju organiseerimist. Juba esimesel festivalil on üpris palju ka välisartiste. Kas need kõik festivalid on täpselt juba korraldatud, et võib loota, et kõik tulevad ka kohale?

Praeguse seisuga tundub, et need, kes sel nädalal toimuval festivalil välja on kuulutatud, on ikka kohale tulemas.

Neljapäeval avatakse ka ARS-i projektiruumis sellega kaasnevad näitused. Nii et kunsti tuuakse Üle Heli festivali nüüd rohkem sisse?

Tegelikult ongi Üle Heli festival end määratlenud heli-, kunsti- ja muusikafestivalina ning üks eesmärk on heli ja muusika sidumine teiste kunstivaldkondadega ning just kunst tundub kõige võimalusterohkem valdkond. Helikunst on väga piiripealne ala. Väga tihti on raske aru saada, kas ta on muusika või kunst. Ise ma olen omaloomingulist praktikat määratlenud nii, et ma ikkagi tegelen muusikaga, aga kasutan selleks kunsti väljendusvahendeid. Mind on hakanud üha enam huvitama galerii võimalused muusika esitamiseks.

See ARS-i projektiruum pakub väga suure kõlaulatusega ruumi. Kas seal ei teki see oht, et kõik kõlad ja harmooniad hakkavad segunema, sassi minema?

See segunemine ongi omaette eesmärk. Aga ARS-i projektiruumi akustika heli seisukohalt ideaalne võib-olla ei ole, aga tuleb tegeleda ruumi endaga ka. See on omaette loominguline väljakutse. Aga see näituse nimetus, "Hargnevate helide aed" – tegelikult juba see vihjab borgeslikule labürindile ja tema [Jorge Luis Borges – toim] "Hargnevate teede aia" novellis ongi põhiline see, et aed on kõikide võimaluste väli, aru saamata, kas see aed ka tegelikult eksisteerib või see on ainult raamatuna olemas. Samas sellist labürintlikku ja kõikide võimaluste lähenemist püüab see näitus ellu viia ka helikunsti pinnalt. Helikunst on selline nähtus, et väga raske on erinevaid töid ühte ruumi panna, sest tahes-tahtmata kõlab heli läbi ruumi. Pilgu võid suunata konkreetsesse punkti. Helikunsti puhul on see väga aktuaalne probleem, kuidas erinevaid kunstnikke ühte ruumi panna, kuna nende teosed kõlavad teineteise sisse. Aga antud kontekstis on eesmärk üritada erinevate teoste helidest tekitada ühtne keskkond, et erinevad teosed keskkonna mõttes üksteist toetaksid. See on ilmselt kõigile kunstnikele omamoodi väljakutse, aga samas on see ka võimalus kogeda – mind huvitab just ruumiline heli, et kui sa liigud helikeskkonnas erinevate helide sees, siis see kogemus on mind üha enam just galeriipinna puhul hakanud senise stereo- ja tavalise kontserdi helilahenduse asemel huvitama.

See näitus jääb kauemaks üles kui festival sel nädalavahetusel?

Jah, see jääb üles kuni 30. oktoobrini.

Ja kõige parem on vaadata neid nimesid ise Üle Heli festivali kodulehelt ja sealt endale sobivad välja valida?

Jah, ule-heli.ee on kogu kava üleval ja Facebookis on ka iga sündmuse kohta olemas oma lehekülg.