Rasmus Kull rääkis, et kui muidu näeb publik teatritööst kõige enam professionaalsete piltnike hoolikalt valitud fotosid prooviprotsessi lõpust täisgrimmide ja -kostüümidega, siis tema üritas tabada inimesi kohtades, kuhu päris fotograafid ei tiku – lava külgkardinate vahel, proovisaalides, etenduse ooteruumis, kohvikus. "Need hetked on sama tähtsad kui klantspildid lavastustest," tõdes Kull.

Mõned fotod, mille Kull sadade kuni tuhandete fotode seast välja valis, on lavastustest, mida enam kunagi ei mängita. "Loodetavasti annavad need pildid ka aastate pärast aimu, millist vaimsust nad kandsid," sõnas Kull.

Näitus on kui Kulli armastuskiri kolleegidele, kes teda aastaid tagasi oma ridadesse tervitasid ja kellega tal on olnud tore veerand oma elust lavalaudu kulutada.

Näituse pealkiri tuleneb Sten Sanga 2015. aastal Tartu Ekspressis avaldatud lavastuse "Õhtu Kálmániga" arvustuse pealkirjast. ""Kiljatused rohke vibraga" on väljend, mis juba aastaid endale uut hingamist on otsinud ja lõpuks selle näituse pealkirjana väärilise paiga Vanemuise pikas ajaloos leiab," sõnas Kull.