Kaidi Urmet: teisele turule jõudmiseks peab raamat välislugejat kõnetama

Helsingi raamatumess 2019. aastal.
Helsingi raamatumess 2019. aastal. Autor/allikas: ERR

28.–31. oktoobrini saab Helsingi raamatumessil tutvuda uute eestikeelsete raamatutega ja osta värskeid soomekeelseid tõlkeid. Kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet nentis, et mess annab Eesti kirjanikele võimaluse, etnende raamatuid märgatakse, kuid ei taga, et see ka teisele turule jõuab. Selleks peab see välislugejat ka kõnetama.

Eesti on olnud Helsingi raamatumessil raamatute ja stendiga väljas juba järjepidevalt 2011. aastast alates. Eesti esindatust välismessidel Frankfurdis, Londonis, Helsingis ja Bolognas organiseeriva Eesti kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet sõnas, et ei saa salatada, et on kordi, kus eesti kirjanikke on messil rohkem olnud ja on aastaid, kus neid on vähem olnud.

"Kõik sõltub sellest, kui palju eesti autorite teoseid on soome keeles ilmunud. Lisaks sellest, kuivõrd hästi meil on õnnestunud programmi saada oma autorite raamatuesitlusi," selgitas ta.

"Me püüame nii toetada ka neid välis- ehk Soome kirjastajaid, et raamatuid paremini tutvustada ja et neil oleks lihtsam ja parem raamatuid müüa. Sel aastal on messi programmis ainult kahe autori raamatute esitlus. Üks on nendest Indrek Hargla, teine on kummardus Jaan Kaplinsklile, kelle luulekogu ilmub soome keeles."

Messil endal on väljas eesti autorite raamatuid sadakond, lisaks on Soome ja Eesti ühingute liidud välja pannud 30 raamatut soome keeles.

Samas tõdes Urmet, et ei saa öelda, et soomlaste huvi eestikeelse kirjanduse vastu oleks tohutult suur.

"Paraku on nii, et eestlased, kes elavad Soomes Helsingis, ega neid palju messile ei satu. Küll aga on palju neid, kes on eesti keelt õppinud ja väiksed estofiilid ja nende huvi nii lasteraamatute osas kui ka ilukirjanduse ja reisi- ning matkajuhtide osas on ikkagi olemas. Ma ei saa öelda, et meeletult suur, aga ta ei ole olematu."

Rääkides sellest, kui oluline on väljapanek messidel Eesti kirjanikele, märkis Urmet, et see on ikkagi võimalus, et sinu raamatuid märgatakse ja soovitakse ning tekib võimalus, et tõlgitakse ka väliskeelde.

"Igal juhul on see tunnustus, kui sinu raamat leiab tee teisele turule. Aga see ei pruugi olla nii, et sinu raamat on väljas ja kohe leitakse ta üles. See peab ikkagi kuidagi välislugejat kõnetama ja muidugi on oluline ka agendi töö. Juhuslikult üles leitud raamat – seda juhtub harva," sõnas Urmet.

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Kadri Põlendik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: