Alustame algusest: kust tuli idee salvestada album? On see mõte teil juba aastaid olnud või ilmus järsku?

Greten: "Aeternuse" idee sündis hetkel, mil Hans ja Karolina mängisid 2020. aasta novembris Eesti Keelpillimängijate konkursil Pärdi "Fratrest" ja Bachi Chaconne'i ja siis – oeh, see tekitas nii tugeva, senini kustumatu tunde... Tundsin, kuidas ma sooviksin, et nende interpretatsioon puudutaks võimalikult laia publikut igal võimalikul ajahetkel ja ükskõik kus.  

Hans: Ma arvan, et igal muusikul on läbi käinud mõte salvestada plaati. Meie leidsime, et selleks on vaja kindlasti üht tugevat ideed, millesse me ise täielikult usume. Need kolm teost on olnud minu südames juba pikemat aega ning leian, et hetkel nende salvestamine oli ajastuselt parim!

Rääkisite, et olite kindlad kahe teose osas, aga kuidas valisite plaadile ülejäänud teosed – nii Schuberti sonaadi kui Bachi prelüüdi ja postlüüdi?

Hans: Otsus lisada plaadile ka prelüüd ja postlüüd tuli veidi hiljem. Lugesin ühe tuntud muusikateadlase Helga Thoene raamatut, kus ta uuris matemaatilisi seoseid Bachi erinevate teoste vahel. Muuhulgas kirjutas ta ka Bachi kantaadist "BWV 4", täpsemalt aldi ja soprani duetist "Den Tod niemand zwingen kunnt". Seal sarnaneb liikumine bassis chaconne'i pikkade bassinootidega d-cis-b-a. See mõte oli minu arvates nii erakordne. Bach kirjutas Chaconne'i oma esimese naise surma järgselt ja sellekohaselt on ka eelmainitud kantaadi teise osa pealkiri "Surmast ei saa keegi võitu". See võib olla uskumatu kokkusattumus, aga usun, et nii oligi see mõeldud.

Karolina: Schuberti a-moll sonaadi idee tekkis kuskil uue aasta alguses, kuigi tegelikult olime alustanud selle suurepärase teosega samal ajal, kui toimus eelmainitud konkurss. 2021. aasta jaanuaris kui tulime tagasi Frankfurti, rääkisime minu erialaõpetajale, et valmib idee teha plaat, kus on hetkeseisuga vaid kaks teost - Chaconne ja "Fratres", aga me ei ole täiesti kindlad, mis neid ühendaks. Seepeale küsis õpetaja, kas me oleme mõelnud panna Bachi ja Pärdi teoste vahele Schuberti a-moll sonaadi. Ta lisas, et leiab, et just see teos sobiks ideaalselt plaadi kontseptsiooniga! Mõistsime, et paremat valikut on tõesti raske leida. Järjekordselt huvitav kokkusattumus on ka nende teoste helistikuline seos, mis ei olnud meil algselt meelega planeeritud…

Greten: Seal on tõesti moodustunud sillad ajastute, heliloojate ja teoste vahel. Erinevad ajastud, erinevad heliloojad, kuid siiski sarnane puhtus, pühalikkus ja mõtestatus. Käsitletavad teemad muusikas justkui jäävad ajas endiselt samaks.

Hans: Meie üllatuseks saime plaadi tegemise käigus teada, et ka Pärdi jaoks on Schubert olnud üks tähtsamaid heliloojaid. Olime oma tunnetuse põhjal kindlad, et neil on sarnane suhtumine muusikasse, aga see kinnitus oli kindlasti meie jaoks väga oluline. 

Mainisite, et albumi nimi tähendab igavikulisust. Mis on veel plaadil läbivad teemad, mis mõtted sealt on teie jaoks olulised?

Karolina: Kõigi nende heliloojate jaoks on olulised sellised teemad nagu elu, igavikulisus, surm, usk, lootus ja armastus. Need teemad puudutavad sügavalt ka meid.

Hans: Üks tähelepanek veel: kõik kolm heliloojat plaadil on oma teosed kirjutanud nii väheste nootidega kui võimalik. Chaconne'is on küll noote rohkem, aga nagu Bachile omane - viimane kui üks on läbi kaalutud ning ülimalt oluline. 

Greten: Selle kohta ütles tabavalt Viktoria Ladõnskaja-Kubits, et reedesel esitluskontserdil oli ligi 160 inimest, aga saal oli haudvaikne. Seal oli nii palju inimesi ja nii palju energiat, aga see, kui tähelepanelikult inimesed kuulasid ja hetkes kohal olid, näitab, et see muusika ja interpretatsioon kõnetas kuulajat lihtsalt niivõrd tugevalt. 

Kuidas sündis albumi pildimaterjal?

Hans: Soovisime väga koostööd teha oma ala parimatega. Teadsime kohe, et tahame küsida Kaupo Kikkast, sest ta on täiesti erakordne fotograaf, alates tema ideedest kuni nende teostamiseni. 

Karolina: Me andsime omalt poolt Kaupole paar mõtet, mille järel tekkis tal selge arusaam sellest, milline võiks olla meie CD kujundus. Kui läksime fotograafi ideed teostama, ei osanud me tegelikult oodata, et see, milline on lõpptulemus, on ideaalne paariline plaadi muusikalisele sisule!

Hans: Me tahtsime, et pildil oleks kindlasti horisont – sõna "Aeternus" ehk igavikuline sobitub ju nii hästi sõnaga lõpmatus või lõputu. Üks päev ütles Kaupo meile: "Tulge Saksamaalt Eestisse, pange soojalt riidesse, me läheme pildistama." Jõudsime Peipsi järve äärde ning Kaupo idee pildistada drooniga oli geniaalne! Järvel ei olnud tõesti ühtegi hinge, terve see horisont oli tühi ning "Aeternus" sai meie jaoks endale täiesti teise tähenduse.

Kus te salvestasite ja kuidas valisite kohad, kus salvestada?

Greten: Salvestuspaikade osas andis meile nõu Eesti üks hinnatumaid toonmeistreid Tanel Klesment. Kui plaadi idee ja kontseptsiooniga tema juurde läksin, kuulas ta mind ära ja arvas kohe, et nii Pärdi keskus kui ka Viimsi Püha Jaakobi kirik võiksid olla kõige paremad valikud. 

Hans: Esitada Pärdi muusikat tema enda nimelises keskuses on absoluutselt kõige ideaalsem võimalus. Me oleme seal varemgi mänginud ja see saal on oma akustika ja atmosfääri poolest üks geniaalsemaid kohti.

Karolina: Pianistina pean lisama, et paremat kohta, kus salvestada, on väga raske leida. Pärdi keskuse saalis seisab üks parimaid pille, millel olen Eestis mänginud! Loomulikult toetab ka saali akustika imeliselt muusikute ideid!

Saite "Fratrese" salvestamisel kokku ka elava helilooja Arvo Pärdiga. Kuidas möödus koostöö temaga? Milliseid nõuandeid saite?

Hans: See oli väga eriline, sest me teadsime, et ta tuleb salvestamisele kohale umbes lõuna ajal. Hommikul, kui me sinna jõudsime ning ma ei olnud isegi veel viiulit lahti võtnud, tuli ta juba üllatuslikult ja rõõmsameelselt uksest sisse! Ta andis kohe hommikul kogu salvestusprotsessile tohutu laengu ja inspiratsiooni. Tal on anne nii palju väheste sõnadega edasi anda... 

Karolina: Ainuüksi helilooja kohalolek inspireerib ja võib öelda, et isegi julgustab salvestamisprotsessi. Ma usun, et isegi kui ta poleks üldse midagi öelnud ning lihtsalt istunud ja kuulanud, oleks see olnud ka tohutult mõjuv ja vajalik meile, aga oleme väga tänulikud, et ta oli siiski nõus paar näpunäidet jagama!

Greten: Ja oli suur rõõm, et talle väga meeldis. Ta ütles, et see teos voolab teil justkui veres.

Hans Christian, oled öelnud, et muutsid salvestamise käigus palju Chaconne'i interpretatsiooni. Kas seda oli ka teiste teoste salvestamisel? Kas olete muutustega rahul? 

Hans: Ma olen alati olnud väga avatud interpretatsiooni muutuste osas. Tegelikult oli väga huvitav seda protsessi kogeda, kuidas ideed hetkes muutuvad ning kuidas ma ise neile reageerin. 

Karolina: Juhtus ka nii, et mängisime ühe korra, seejärel võtsime algusest uuesti ja tundus, et ei taha või isegi ei saa enam samamoodi mängida. See kõik on jooksev protsess, kus inimene muutub, kas vastavalt olukorrale, inimestele, pillile…

Õpite mõlemad praegu Viinis, enne olite Saksamaal. Salvestasite ja tegite pildid aga Eestis. Kuidas möödus salvestamise, pildistamise ja üldse kogu protsess, eriti arvestades praeguse koroonasituatsiooniga? Kas oli keeruline leida ühiseid aegu või reisida?

Karolina: Ma ütleks, et ei olnud keeruline, see kogu protsess on olnud väga loomulik. Pildistamisega oli ainuke selline hetk küll, kui me mõtlesime, et kas meil on mõtet praegu Eestisse minna, võib ju juhtuda, et koroonasituatsiooni tõttu ei pruugi me tagasi Saksamaale saada, aga õnneks seda ei juhtunud! Ja proovide osas ei olnud meil suurt probleemi, kuna olime Hansuga koos nii Saksamaal kui ka Eestis.

Greten: Piirangute aeg oli tagantjärele mõeldes üldse ideaalne aeg, et seda plaati luua.

Hans: Tegelikult tõesti – meil oli siis palju rohkem aega. Kui mõelda, et me hakkaks nüüd plaati salvestama… See oleks päris uskumatu, sest praegu on palju reisimist, kontserte, projekte. Kuidagi sattus see tõesti täpselt õigele ajale!

Millist tagasisidet olete te plaadi ilmumisest alates saanud? See on ühtlasi teie esimene plaat, kas tunne on umbes selline, nagu ootasite või on midagi hoopis teistmoodi?

Hans: Kõik on läinud üle ootuste. Kasvõi meie kontsert Pärdi keskuses - me lootsime, et publikut tuleb, aga et toodi lisatoole ja inimesed seisid seina ääres – lavale tulles seda näha oli üpris šokeeriv!

Karolina: Mulle on eriti südantsoojendav mõte, et iga inimene leiab sealt endale mõne teose, mis teda eriti puudutab. Kord on mulle kirjutatud, et milline imeline "Fratres" ja siis keegi teine kirjutab, et Schubert puudutas teda südamepõhjani või kui väga talle meeldis Chaconne. Ma näen, et see ongi kõigile, igaüks leiab sealt midagi. 

Hans: Ja kui mõelda, et see pole ehk kõige tavalisem plaat, sellel on veidi teistmoodi kontseptsioon, see aitab ära saada siit maailma kaootikast… Võib-olla tuli see täpselt õigel ajal välja.

Greten: Teades, kui suure hoole ja armastusega iga väiksemgi osa sellest plaadist on tehtud, siis ei saagi see kedagi külmaks jätta. Mind isiklikult teeb väga rõõmsaks, et kontserdid ja plaat puudutas tugevalt ka inimesi väljastpoolt meie klassikalise muusika ringi.

Mis on teie edasised plaanid? Kas teid ootab ees mõni järgmine suurem projekt või naasete tavapärase elurütmi juurde? Kas võib millalgi oodata ka järgmist albumit?

Hans: Uusi ideid on tegelikult juba päris palju ning tulevikule mõeldes pole see kindlasti meie ainuke plaat!

Karolina: Lisaks suurematele ideedele on ka hetkel plaanis palju jooksvaid projekte ehk kontserdid, meistrikursused ning konkursid. Aga kindel on see, et see plaat ei ole meie lõpppeatus!

Greten: Siit omakorda saab mingi uus asi meie kolme jaoks alguse, olen selles kindel.