Urve Varik, neiupõlvenimega Salumaa, sündis 1940. aastal Tallinnas. 1959. aastal lõpetas ta Keila keskkooli ja 1966. aastal Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi nahakunsti erialal.

Urve Variku andekusest annab tunnistust tõik, et kunstniku diplomitöö jõudis Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogusse. Kõnealusest kollektsioonist tõuseb esile stiilne modernistlik vakk, kus on kasutatud nahavooli ja põletust ning millel on tõlgendatud kiviaegseid kaljujoonistusi.

Nahakunstnikuna osales Varik aktiivselt näitustel, näiteks linnarahva poolt väga oodatud iga-aastastel tarbekunstiväljapanekutel. Samuti esindas ta Eestit Ungaris, Saksamaal ja Norras. Urve Varik astus Eesti kunstnike liidu liikmeks 1969. aastal.

Urve Variku peamiseks tehnikaks kujunes kõrgelt hinnatud, ent töömahukas nahavool, kus nähtus suurepärastelt kõrgete väljendusrikaste reljeefide modelleerimisoskus.

Urve Variku eeskujul muutus Eestis menukaks aparaadiga põletamine ning seda võtet hakati Variku eeskujul kasutama laiemalt ka väikeseeriate puhul. 1980. aastate märgilistest töödest tõuseb esile "Niebelungide laul" (1988, ETDM), kus on armastatud nahavooli kõrval tutvustatud kuldamist. Lisaks mahuvad Urve Variku teoste sekka mastaapsemad kompositsioonid, mis kompisid naha kasutamise piire.

Tallinna kunstitoodete kombinaadis tegeles Urve Varik albumite, märkmike, külalisteraamatute, karpide, rahakottide ja teiste nahktoodete kavandamisega. Meisterlikkuse tõttu oli Urve Varikul arvukalt eratellimusi, sest tollal peeti nahkesemetest lugu kui armastatud kinkeobjektidest ning kunstnike unikaaltöid osati tüüplahenduste kõrval hinnata.

Loomingu kõrval oli Urve Varikule tähtsal kohal tema perekond. Tema abikaasaks ja kauaaegseks mõttekaaslaseks oli tunnustatud skulptor Matti Varik. Pere kolmest lapsest kaks leidsid samuti enese jaoks kunsti – Kerttu Varikust sai tekstiilikunstnik ja Kattri Taklajast keraamik.

Urve Variku ärasaatmine leiab aset 16. detsembril kell 13.30 Tallinna krematooriumi suures saalis Pärnamäel.