Einar Kraut on uurinud ja õpetanud värsifonoloogiat, kõnetehnikat, õigehäälduse aluseid, eesti keele praktilist foneetikat ja hääldusõppe metoodikat. Samuti on ta avaldanud raamatuid ning koolitanud raadio- ja telesaatejuhte.

Einar Kraut meenutas saates oma esimest kokkupuudet raadioga: "Meil oli kodus Eesti raadiotehase raadiovastuvõtja, väga hea aparaat RET Sangar." Tol ajal oli raadios kuulus diktor Einari Koppel, kelle järgi sai ka Einar Kraut endale nime. "Kodus mängis raadio alati õhtu läbi, kasvasin koos raadioga," muheles Kraut.

Raadiosse tööle sattumine oli juhuslik. Pühendumus ja kirg raadio vastu kasvas Kraudil aastakümnete pikkuseks. Pärast ülikooli ei lasknud Einar Kraut end kusagile tööle määrata ning kuna hiljaaegu oli surnud üks raadio helirežissööridest Aarne Ruus, siis Arvi Maasik kutsuski Einari raadiosse.

Einar Kraudi tingimus oli, et ta ei pea parteisse astuma. Sellega nõusse saanuna asus ta õppima vanemate kolleegide kõrval ning esimese kuuldemängurežissöörina võttis vastutuse alles pea kolmveerand aastat hiljem. Kuuldemängude juurde jäi Einar Kraut kolmeks aastakümneks.

Saates "Delta" rääkis Einar Kraut ka raadio ideoloogilisest meelestatusest nõukogude võimu perioodil. Einar Kraudi sõnul oli raadio ametlik funktsioon pool sajandit tagasi rahva ideoloogiline kasvatamine kommunistliku partei põhimõtete vaimus. "See oli ametlik ülesanne, ent tegelikkuses oli Eesti raadio ikka väga Eesti raadio. Eesti raadio oli oma rahvale püsimajäämise raadio," ütles Kraut.

Ideoloogia asutuseks olemine oli sel ajal tohutult tähtis, aga 90 protsendi raadiotöötajate osas polnud mingit kahtlust, kuidas nad tegelikult asjadele vaatavad. Kraut toob konkreetseks näiteks diktorid, kes olid raadio esindushääled. "Tekstiline osa oli kirjutatud ja kontrollitud, aga olenes kes ja kuidas seda teksti luges. Mikrofon on halastamatu vale suhtes, mikrofon toob välja, kui sa esitad võltsi," ütles Kraut.  

Diktorid olid meistrid ja neile oli väga hästi teada, kuidas ametlikku teksti välja anda nii, et see ei mõjuks kuulajale isikliku sõnumina. "Kõik oli ametlikult ju õige ja asi kõlas täiesti usutavalt, aga piisab väikesest nihkest hääles ja juurde tuleb see, mis on südames," rääkis Kraut. Tema sõnul on meie inimesed targad ning Eesti rahvas saab suurepäraselt aru, mis on õige, mis mitte. "Hääl on tohutu võimas instrument!" rõhutas Kraut.

Rääkides raadio keelekasutusest ütles Kraut, et raadio roll eesti keele hoidmisel on suur. "Raadio nõuab aga täiesti teistsugust keelekäsitlust kui see, millega ollakse harjutud koolis, ülikoolis ja isegi Eesti keele instituudis, sest seal vaadatakse keelt paratamatult kui tekstilist nähtust," ütles Kraut.

Kraut rõhutas, et raadio keel on suhtluspõhine. Raadio keele eripärasid loetledes nimetab Kraut, et peale tekstilise külje, sõnastuse ja lausestuse, õige grammatika ja õige morfoloogia tuleb juurde intoneerimine, fraseerimine, esiletoomine ja muud. "See on juba psühholoogiline aspekt," rõhutas Kraut. Suhtluspõhisus toob omakorda välja kõnelise keele tähtsuse tema erinevates elementides, aga neid asju meil siiamaani koolides ei õpetata.

Raadio peab inimest hoidma kõrvaga kõlari küljes. "See on peamine!" kinnitas Kraut. Raadio kõnetreeningus õpitakse tunnetama, et see, mida sa räägid, tuleb sinu seest – et sa kõigepealt ise usuksid seda ja et sa tõesti tahad seda öelda. Raadios ei saa tema sõnul rääkida formaalselt. "Ei saa rääkida asja, mis täiesti külmaks jätab - näiteks tuleb see kohe välja teksti lugedes. Kui sa ei oska tähele panna, kuidas inimene intoneerib loomulikus kõnes – kui seda pole õpetatud -siis tulebki tekst ebaloomulik ja seda on kunstlik kuulata".

"Suhe kuulajasse on raadios hästi tähtis," teadis Einar Kraut. Kui raadios kõneleja ei taju, et teda kuulab inimene, kes on asjast huvitatud ja kellega ta läbi suulise sõna leiab sideme, siis see sõnum ei kanna. Raadio tulevikus võiks olla ikka rohkem elavat suhtlemist ja vähem teksti ettelugemist – see omakorda aga nõuab, et me juba koolis saaksime kõneoskust. "Sinna me niipea ei jõua, sest meil ei ole ju aega," ütles Kraut raadio tulevikule viidates. Einar Kraudi sõnul jääb aga alati kehtima valem, et raadio element on elav suhe ja vahetu kõne.

Einar Kraut oli 1970–99 Eesti raadio kirjandussaadete ja kuuldemängude režissöör, kolmekümne aasta pikkune kogemus andis suured teadmised hääle ja kõne asjus ning hiljem, kuuldemängudega lõpetades oli Kraut Eesti rahvusringhäälingu keelenõustaja (2000-2014).