Peeter Sookruus alustab komplimendiga: "Raadio tundub praegu märgatavalt noorem kui 95-aastane."

Tema sõnul on praegused ERR-i raadioprogrammid tegusad, huvitavad ja läbi suurte muudatuste tulnuna elujõulised. Raadio on inimestele jätkuvalt kaaslane ja sõber, seda vaatamata mõni aeg tagasi levinud skeptilistele arvamustele, kui raadio kõrvale hakkas tekkima ka teistsuguseid platvorme. ERR-i raadioprogrammid on kuulatud ja vaieldamatult väga heal positsioonil kogu meediamaastikul.

Loetledes põhjusi, miks raadio suudab endiselt mitte vananeda ja säilitada oma positsiooni (kõrvutades trükimeedia ja televisiooniga), on Peeter Sookruus arvamusel, et kuni inimesed hindavad mõtestatud sõna, tõsist lähenemist ainesele ja kui on aega kaasa mõelda, seni raadio püsib. Raadio on väga paindlik, raadiot saab kuulata praktiliselt igal pool. Oluline on tema sõnul ka, et raadios töötavad inimesed, kes suudavad ühiskonna tempoga kaasas käia ja elus toimuvaid protsesse mõtestada.

Peeter Sookruus meenutab raadio 65. aastapäeva (1991) pühitsemist piduliku kontserdiga Estonia kontserdisaalis, kus toodi esimest korda välja ringhäälingu erinevate raadioprogrammide idee. See mudel kujunes välja 1990-ndate keskel ja tänaseks on näha, et igal programmil on täiesti oma kuulajaskond.

Raadio ajalugu vaadeldes jagab Sookruus selle mitmeks perioodiks ja nimetab raadio ajaloos olulisel kohal olevaid juhtfiguure (Fred Olbrei ja Aado Slutsk), kes olid kaugelt oma ajast ees ja aitasid raadiol kiiresti kujuneda. Enda rolli kohta raadio juhina rääkis Sookruus, et esimesel perioodil sattus ta aega, kui toimusid kiired ja suured muutused.

"See oli 1980-ndate lõpp, 1990-ndate algus," meenutab Sookruus. "Eesti liikus sel ajal iseseisvuse taastamise poole ja raadiol oli selles protsessis väga suur roll."

Just Eesti Raadio kaudu taaskehtestas end uuesti üles ehitav riik. 1990-ndate alguse pöördelistel aegadel täitis Eesti Raadio oma missiooni nii palju kui suutis. 1990-ndate teise poolde jääb Sookruusi teine raadio juhiks olemise aeg, aga sel perioodil oli raadio väga raskes seisukorras.

"Eesti Raadio vastu oli algatatud pankrotimenetlus, raadiol olid suured võlad, lisaks ebakindlus tuleviku osas – see kõik segas inimeste tööd ja paratamatult tuli püsimiseks läbi viia väga suured muutused," räägib Peeter Sookruus. "Ringhäälingu nõukogu pani mulle ülesandeks raadio saneerida, see oli väga karm aeg. Aga me suutsime nendest seisudest välja tulla ja taastada raadio positsiooni."

Raadio on ikka inimesi liitnud, olnud alati ees, mobiliseerinud.

"1991. aasta augustis oli Eesti Raadio ainus raadiojaam Nõukogude Liidus, kelle tegevust ei suutnud riigipöörajad katkestada," sõnab Sookruus. "Isegi Eesti Televisioon oli vähemalt kümme tundi rivist väljas."

Nüüd, 30 aastat pärast augustisündmusi, räägitakse palju ka raadiost ja Sookruusi sõnul olime tegelikult kriisisituatsiooniks valmis: "Riigipöörde katsele eelnes kriisiraadio loomine ja arendamine, mis andis tegelikult raadiole võimaluse saateid kogu aeg jätkata."

Nii oli kriitiline aeg mai 1990, kui Interrinne ründas Toompead ja peaminister Savisaar kutsus just raadio kaudu eestlasi Toompead kaitsma. Samasugune kriisiolukord oli 1991. aasta jaanuaris, kui nõukogude väeüksused ründasid Vilniuses ja Riias.

"Meil oli 1991. aasta augustiks valmis juba konkreetne mudel, mis toimis," ütleb Sookruus.

Rünnaku oht Eesti Raadiole sel ajal oli reaalne, aga raadios töötasid täiesti erilised ja pühendunud inimesed: "Meil ohvreid ei olnud, meil vedas."

Peeter Sookruus on raadioga olnud seotud erinevatel kümnenditel erinevate ametipostide ja struktuuride kaudu. Raadioinimesi iseloomustab tema sõnul ühtekuuluvustunne. Muidugi on alati olnud kollektiivides pingeid, aga kui on otsustavad hetked, siis saab esikohale koostöö, usaldus, ühise eesmärgi nimel pingutus ja õlg õla kõrval tunne.

Vaadates ajas viis aastat ettepoole, arvab Peeter Sookruus, et raadio elab hästi ka saja-aastasena. Kanaleid tuleb juurde, võitlus inimeste tähelepanu ja aja pärast kestab edasi.

"Raadio eripäraks on aga see, et ta on jätkuvalt paindlik. Mida rohkem on sihtrühmadele suunatud kanaleid, seda helgem ja rõõmsam on raadio tulevik," ütleb Sookruus.