"Seal on koomilised karakterid, kes püüavad iga hinna eest olla prantsusepärased versus tollane kaasaeg, mis pigem naeruvääristab keigarlikku elustiili. See on see kultuuriline konflikt, millel põhineb selle loo huumor," rääkis lavastaja Robert Annus.

Turgenevi näidendi tegevuspaik on omane paljudele vene klassikateostele: kõrvalises kohas paiknev, õige peremeheta jäänud ja vaikselt alla käiv maamõis. Mõis läheb uute, edumeelsete omanike kätte, kes avastavad üllatusega, et eelmistest omanikest elab seal "armuleivasööjana" keegi kummaline vanahärra, kelle rolli täidab Aivar Tommingas. Sealt rullub lahti lugu ja sündmused, kus paljastub tõde, mis muudab peresuhteid tundmatuseni.

Annus rääkis, et tema jaoks on vene klassika üks eripärasid just tunnete käsitlemine. "Selles osatakse kõige valusamaid tundeid käsitleda nii osavalt, et see ei tohiks jätta kedagi külmaks. Olen seda meelt, et teater on puhastamise kunst. Need lood, mis me räägime, peaksid aitama meid kõiki hingelise puhtuse poole, tasakaalupunkti leidmise poole."

Näidendi peaosas mängivad Aivar Tommingas ja Lena Barbara Luhse. Koos nendega on laval Külliki Saldre, Reimo Sagor, Margus Jaanovits, Jaanus Tepomees, Riho Kütsar, Jüri Lumiste, Martin Tikk, Saara Kaljujärv ja Anette Pärn.

Näidendi on tõlkinud Kalle Hein. Lavastuse stsenograaf on Liina Tepand ja kostüümikunstnik Gerly Tinn. Muusikalise kujunduse loob Ardo Ran Varres ning valguskunstnikuna panustab Margus Vaigur (Endla teater).

Turgenev kirjutas näidendi 1848. aastal vene näitlejale Mihhail Štšepkinile.