Dead Can Dance kombineerib oma loomingus Euroopa folgi elemente ambient pop'i ja maailmamuusika biitidega. Nende lood räägivad kadunud ilust, kahetsustest ja kurbusest, inspiratsioonist ja aust ning igavesest püüdlusest tähendusliku eksistentsi poole.

Dead Can Dance'i liikmed on vokalist, muusik ja helilooja Lisa Gerrard, kelle hääleulatus on kontraaldist metsosopranini ning vokalist ja multiinstrumentalist Brendan Perry. Nad alustasid koostööd 1981. aastal Melbourne'is Austraalias, kuid kolisid peagi Suurbritanniasse, kus saatis neid laiem tuntus indie-muusika plaadifirma 4AD tiiva all.

Duo omanimeline debüütalbum ilmus 1984. aastal ning tänaseks on albumeid välja antud üheksa. 1996. aasta plaat "Spiritchaser" on neist tuntuim ja jõudis omal ajal Billboardi maailmamuusika edetabeli esikohale. Bändi värskeim album hakkas kuju võtma tänu Brendan Perry huvile erinevate Euroopa kevad- ning saagifestivalide ja rituaalide vastu, mille juured seostuvad dionüüsia ja religioossusega.

Ajal, kui Dead Can Dance vahepeal loomingulisel pausil oli, tegelesid nii Gerrard kui Perry oma isiklike projektidega. Mõlemad on avaldanud mitmeid sooloalbumeid, kuid Lisa on kogunud tuntust ka elektroonilise muusika ning filmimuusikamaailmas. Näiteks võitis ta Kuldgloobuse Hans Zimmeriga koos kirjutatud muusika eest filmile "Gladiaator" ning vokaalselt on ta panustanud ka Enrico Morricone töödesse.

2. novembril Tallinnas Alexela kontserdimajas esitamisele tulev kontsertkava sisaldab nii uuemaid palasid kui ka varasemat loomingut.