Projekti loojad nimetavad rännaklavastust "Äär" immersiivseks, mis tegijate sõnul tähendab, et publik on koos näitlejatega teatritüki sees ja lavastus ei toimu saalis, vaid linnas.

Dekoratsiooniks on Narva linnakeskkond, pargid, hoovid ja isegi tänavatel kõndivad Narva elanikud, näitlejad vaid aitavad publikul piirilinna ellu sukelduda.

Lavastaja Eduard Tee selgitas, et nad võtsid visuaalseid kujundeid ja tegid nende põhjal performance'id, mis räägiksid lihtsalt ühe inimese elust. "Ma alustan teed, ma olen noor, mul on palju lootusi, ma armun, me tahame koos elu lõpuni olla, aga elu sekkub ja erinevatel põhjustel ei saa me koos olla. Narva puhul väga traditsiooniline olukord, kus piiripealne koht, selline äär, dikteerib, kas üks peab ära minema või üks peab tööle minema välismaale."

Ta lisas aga, et nad mitte ei räägi neist teemadest, vaid näitavad neid. "Kõik on läbi visuaalsete ja audiovisuaalsete kujundite."