1933. aastal New Yorgis sündinud Bob Rafelson õppis Dartmouth College'is filosoofiat. Ta töötas DJ-na, toimetas Jaapani filmide subtiitrite tõlkeid, 1959. aastal asus ta tööle telesarja "Play of the Week" juures, vahendab Variety.

1960. aastatel asutas ta koos 2011. aastal lahkunud Bert Schneideriga produktsioonifirma Raybert, mille tuntumate tööde hulgas on telesari "The Monkees" ja 1969. aasta film "Easy Rider". Raybert oli eelkäija produktsioonifirmale BBS, mille tuntumate linateoste hulgas on "The Last Picture Show" (1971), mille juures oli Rafelson üks peamisi taustajõude.

Aga film, tänu millele sai Rafelsonist uue filmilavastajate põlvkonna üks olulisemaid tegijaid, kes sai inspiratsiooni prantsuse uuest lainest, oli 1970. aasta film "Five Easy Pieces", kus Rafelson vastutas produktsiooni ja lavastamise eest ning mis oli ühtviisi edukas nii Ameerikas kui ka väljaspool. Ka lavastaja Ingmar Bergman väljendas omal ajal Rafelsoni osas imetlust.

"Five Easy Pieces", kus peaosas astus üles Jack Nicholson (Bobby Dupea), on tegelastekeskne teekonnafilm, mis peegeldab Rafelsoni arusaama autsiderist, kes kannatab sügava ja salajas hoitud valu käes. Rafelson, kelle enda ema oli alkohoolik, selgitas omal ajal, et Dupea on tegelane, kes vajab väljapääsu. "Ma olen üritanud oma päritolu eest põgeneda sest ajast saati, kui olin 14-aastane."

Rafelsoni kolm esimest filmi andsid märku uuest sügavusest Ameerika filmis. Ta vaatles düsfunktsionaalseid perekondi, nurjunud ambitsioone ja võõrandumist, 1972. aasta filmides "Five Easy Pieces", "The King of Marvin Gardens" ja 1976. aasta filmis "Stay Hungry".

"Five Easy Pieces" oli nomineeritud neljale Oscarile, sh parim film ning andis staaristaatuse Nicholsonile, kes teenis oma esimese parima meespeaosatäitja nominatsiooni. Rafelson töötas Nicholsoniga ka hiljem, kaasstsenaristi või lavastajana nt filmide "The Postman Always Rings Twice" (1981) ja "Blood and Wine" (1996) juures. Nicholson on tunnistanud, et pidas Rafelsoni osaks oma asendusperekonnast.

2004. aastal antud intervjuus vaatas Rafelson tagasi oma karjäärile ja märkis, et kui juhtub, et inimesed reageerivad su tehtud tööle veel su eluaja jooksul, siis on sul väga vedanud. "See annab sulle loa filmide tegemist jätkata. Kui sa seda aplausi ei saa, siis on teisigi asju, mida teha. Lõppude lõpuks vajab elu elamist."