Kerikmäe märkis, et John Cage on üks neist heliloojatest, kellest ei saa mööda vaadata.

"Meeldib see meile või ei, aga ta on niivõrd nüüdismuusika diskursuses muutnud, seda elavdanud või provotseerinud, kui soovite. Need järellainetused on ikka veel tuntavad, isegi kui tema lahkumisest on möödunud juba 30 aastat," tunnistas ta saates "Delta".

Cage'i on heas mõttes raputanud arusaamu, mida me muusikaks peame või mida muusikaks võiks nimetada, jätkas ta.

"Aga seejuures ei ole tal olnud arutu lõhkuja, vaid pigem on ta väga nutikalt küsimusi püstitades pannud meid muusikale värske pilguga vaatama. See on avanud rohkem uksi kui sulgenud."

Kuigi Cage'ist on palju räägitud-kirjutatud ja oma eluajal jõudis ta ka ise kirjutada, siis on Kerikmäe sõnul temast uurimistöö järel välja tulnud täiesti üllatavaid külgi.

"Näiteks lüürilist, peaaegu et romantilist muusikat või näiteks korralikku dodekafooniat. Paljudele on see üllatus, et Cage on õppinud pisut isegi Schönbergi juures, kui viimane Ameerikasse emigreerus," kirjeldas Kerikmäe.

Konverentsil püüavad nad katta eri külgi Cage'i pärandist.

"Me püüame rääkida tema eksperimentaalse muusika poolest, teisest küljest sellest, kust see eksperimentaalse muusika külg pärit on. Margus Ott räägib I Chingi kuulsast raamatust, mis on väga palju Cage'i mõjutanud, sellest zen-budismi küljest."

Samuti räägivad nad konverentsil Cage'i inimlikust plaanist. "Stefano Bocchi räägib, kuidas tema skandaalsed esinemised Itaalias läksid, kuidas inimesed kohati võtsid neid häälekalt, ja mitte alati positiivselt vastu."

Merike Vaitmaa räägib aga näiteks sellest, kuidas Cage'i teoste esimesed ettekanded Eestis läksid. "Merike oli selle juures ja teab sellest hästi."

Cage oli ka väga andekas visuaalkunstilooja, ka see külg saab konverentsil avatud, Roomet Jakapi loeb muu hulgas konverentsil ka näiteks Cage'i tekste jpm. "See ei ole kindlasti kuiv akadeemiline konverents, vaid pigem arutelu, kus on elavad kohvipausid sisse programmeeritud."

Kerikmäe usub, et Cage on ka Eesti muusikasse jälje jätnud. Kui John Cage'ist Eesti muusika kontekstis mõelda, siis kõige suurema mõju on Cage'ilt saanud Udo Kasemets, rääkis ta.

"Kanadesse välja rännanud Eesti helilooja, keda omamoodi nimetatakse Kanada John Cage'iks. Nad olid omavahel isiklikult tuttavad, sõbradki. Nii et ühendus Cage'iga on meil ääri-veeri olemas."

Ta selgitas ka, kuidas Cage rääkis eluajal väga palju sellest ja töötas väga palju selle nimel, kuidas kaotada kuulus helilooja loomingu juurest n-ö ära.

"Ta rõhutas, et tema isiklik ego ja esteetiline valik ei olegi kõige määravam. Teisest küljest paradoksina on tema see suur nimi ja me seostame temaga väga palju eksperimentaalset muusikat, ja võib-olla on mõned selle võrra varju jäänud," nentis ta.

Samas usub Kerikmäe, et Cage oli sellest päris hästi teadlik ja enese pihta käiv eluterve huumor oli üks tema elu osa.