1961. aastal kui maailm jälgis põnevusega esimese inimese lendu kosmosesse, valmis Räätsal kontsert kammerorkestrile nr 1, millest sai kauaks rahvusvaheliselt enim mängitud Eestis loodud muusikateos. "Võimalik, et teose saatus oleks olnud vähem kõrge lennuga, kui tollal mõjukas helilooja Hatšarturjan poleks seda kuulnud ja vaimustunud, mis mingis mõttes päästis teose ja ka noore helilooja, kes alles alustas oma teekonda lavadele," selgitas dirigent Rasmus Puur.

Jaan Räätsa helikeel jäi Eesti muusikasse, filmi, telesse ja raadiosse kaheks aastakümneks. "Uue Eesti vabariigi ajal on Räätsa mängitud vähem, ent viimasel ajal on hakatud teda taasavastama," lisas pühenduskontserdi solist Johan Randvere.

Randvere sõnul on Räätsa teosed eelkõige ajastumuusika. "Elujaatav ja värske ning eelkõige keskendub tema muusika kõladele. Rääts oli erakordselt hea huumorimeelega ja kui püüda tema muusikat kirjeldada, siis tahmatult tuleb ette pilt, kus lava pealt räägitakse anekdoote," sõnas ta.

Räätsale pühendatud kontsert algab 15. oktoobril kell 19 Mustpeade maja valges saalis. Kavas on kaks kontserti kammerorkestrile ning "Divertisment". Samuti mängivad solistid Johan Randvere ja Jakob Teppo Jaan Räätsa 24 marginaali kahele klaverile.