Section 25 on esimene Factory plaadifirma bänd, kes kunagi Eestit külastab ja meil on hea meel teid vastu võtta. Kuidas end Tallinnasse tuleku eel tunnete? Mida olete Eestist eelnevalt kuulnud?

Oleme väga elevil, et saame Eestisse tulla ja siin esineda. Me ei tea teie riigist väga palju, kuid ootame väga, et saaksime sellega ise tutvuda.

Te esinesite Soomes umbes 40 aastat tagasi. Kas meenub midagi sellest reisist? Oli see teie tolleaegse kitarristi Pauli viimane kontsert?

Me mängisime Helsinki Kultuurihallis ... soojendasime New Orderit, vist läks üsna hästi ... palju kisamist oli küll ... ja tõepoolest, see oli viimane kord, kui Paul meiega mängis. Tal oli, ja senimaani on, lennuhirm – ta reisis maad mööda ja üle mere, et sinna jõuda ja selleks kulus päevi. Meil oli tulekul USA tuur ja mu vend põhimõtteliselt andis talle kinga. Pärast venna surma lindistasin Pauliga albumi ja nüüd on meie vahel kõik hästi.

Section 25 on Blackpoolist (täpsemini lähedalasuvast Poultonist), kuidas sai mereäärse linna bänd osaks Manchesteri ja Factory plaadifirma skeenest?

Me korraldasime Blackpooli Imperial Hotelis heategevuskontserti ja kutsusime Joy Divisioni ja Orchestral Manoeuvres In The Darki sinna esinema. Mängisime ka ise ja kui Ian Curtis Joy Divisionist ja nende mänedžer Rob Gretton meid nägid, tahtsid, et salvestaksime demo ja laseks neil seda produtseerida. Rob andis demo (Factory omanikule) Tony Wilsonile ja ta nõustus meiega lepingu tegema ja singli avaldama.

Kas saaksid veidi kirjeldada neid varajasi lindistusi, kuidas oli töötada Ian Curtise ja (Factory majaprodutsendi) Martin Hannettiga. Viimast tembeldatakse tihti hulluks geeniuseks.

Eks siis, kui Ian ja Rob end alguses n-ö produtseerima pakkusid, olime me väga põnevil ... kuid oleme ausad, me ei teadnud mida see üldse tähendabki ... lõpuks olid nad väga head, tegid meie trummiheli korda ja andsid hüva nõu, mida mängida. Teisel päeval tõi Ian mulle süntesaatortrummi, mille (Joy Divisioni trummar) Stephen Morris oli äsja ostnud, seda on lindistuses kuulda.

Martiniga töötamine oli meile alati kasulik. Olen kuulnud palju negatiivset tema kohta inimestelt, kel temaga stuudios töötamise kogemust, kuid ausalt öeldes on see nende endi egode probleem. Me mõtlesime, et kui Martin juba meid produtseerib, siis laseme tal lihtsalt produtseerida. Meile meeldis, mis ta trummisektsiooniga tegi ja me jämmisime temaga ka paaril palal.

Kuidas oli tuuritada selliste algsete Factory bändidega nagu Joy Division, A Certain Ratio ja Crispy Ambulance? Kas mõni esinemine on mingil põhjusel eriti meeles?

Mäletan Burys Lancashire'is Derby Hallis mängimist ... soojendasime Joy Divisionit, Ianil oli üsna halb olla ja tegi vaid paar lugu. Tony Wilsoni "hea mõte" oli A Certain Ratio Simon Topping ja Crispy Ambulance'i Alan Hempsall panna Iani asemel nn külalisvokalistideks. Tegelikult oleks pidanud kontserti lihtsalt ära jätma, sest selle järel tekkis sõna otseses mõttes mäss.

Peale Joy Divisioni, A Certain Ratio ja New Orderi olete soojendanud veel Talking Headsi ja The Stranglersit, need olid ilmselgelt suured kontserdid – kas on meenutusi? Kuidas meeldisite nende konventsionaalsemate lauludega bändide fännidele?

Soojendasime Aberdeenis Talking Headsi, publik vihkas meid ja plaksutas aeglaselt ... aga see oli okei, sest kasutasime plaksutamist lihtsalt uue trummikäigu alustamiseks ja jämmisime selle peale!

Nüüd, enam kui 40 aastat hiljem, nähakse Factoryt ühe 80ndate unikaalsema ja tähtsama plaadifirmana. Kas tol ajal oli tunne, et olete osa muusikaajaloost?

Tol ajal oli see päris lahe, aga mitte mingil viisil ei tundnud me, et läheme ajalukku, mitmed aspektid Factory juures olid üsna frustreerivad, aga eks need hajuvad aja jooksul ja alles jääb kultuuriliselt ja kunstiliselt oluline ... tõeline pärand.

Pärast 1982. aasta "Key Of Dreamsi" oli teil väike laialiminek, kui kitarrist Paul lahkus ja tõite bändi kaks tüdrukut: Jenny ja su õde Angie ning perkussionisti, et tulla tagasi kokku ja teha mõjukaks kujunenud album "From The Hip". Mis ajendas teid lisama trummimasinad ja süntesaatorid? See oli umbes New Orderi "Blue Monday" kandis, kui sündipõhise muusika esimest lainet juhtisid Human League, Depeche Mode jt. Kas bändi muutmine oli vajalik, et pea selgeks saada ja võtta uus suund?

Mu vend Larry ja mina jõudsime kohta, kus tahtsime täielikku suunamuutust. Ostsime parima tehnikapargi, mida saime endale lubada ja kirjutasime umbes neli kuud järjest. Mind huvitas tol ajal rohkem Herbie Hancock kui Depeche või Human League. Õnneks (produtsent ja New Orderi liider) Bernardile (Sumner) meeldis meie uus suund, seega kui läksime temaga Rockfieldi stuudiosse, siis asjad lihtsalt hakkasid jooksma.

"The Key Of Dreamsi" mõju on kuulda 80ndate tantsurokis, reivis ja Madchesteri ajastus, kuid te läksite laiali just enne seda, kui algas nn Teine Armastuse Suvi. Kas on tunne, et jäite millestki ilma?

Mul on hea meel, et oleme teisi mõjutanud, kuid ma ei kahetse, et bändist tol ajal lahkusin – mul oli noor pere, keda oli vaja toetada ja pidin andma nimel endast parima.

2016. aastal sämpeldas Kanye West teie lugu "Hit" albumilt "Always Now" oma albumil "The Life Of Pablo". Kuidas selline ebatõenäoline koostöö sündis?

Kuuldavasti oli Kanyel meie album oma kogus ja ma olin täiesti, meeldivalt üllatunud. Meie plaadifirma ütles, et Kanye tahab meie lugu sämpeldada – ma kujutasin ette, et sa saab olema väike jupp soolotrummist või kitarrist. Kui saime valmis loo kätte, et see kinnitada, ei suutnud ma uskuda, et nad olid kasutanud Kanye taustal umbes kaks minutit täisbändist ... kuigi ta oli mu venna vokaalid nii kiireks kerinud, et ta kõlas nagu vöötorav ... aga ma usun ta oleks ikka rahul olnud.

Section 25 teine tulemine on olnud mitmekülgsem, kui samas albumid on olnud terviklikumad. "Part-Primitivi" nurgelisest post-pungist särava tekno-popini "Dark Lightil" on olnud põnev näha bändi pärast taasühinemist arenemas, kui enamik samas olukorras jäävad ennast kordama. Ja seda kõike pärast Jenny ja Larry traagilist kaotamist. Mis on Section 25 läbi 21. sajandi tagant utsitanud?

Ma usun, et mu vend ja mina, ja eriti mina viimasel ajal, oleme alati tundnud vajadust muusikat mängida. Justkui poleks meil olnud palju valikut ... see võib kõlada veidralt, kuid oleme noorest peale tundnud vajadust mängida. Meid ei huvitanud, kas inimestele see meeldis, tore oli, kui meeldis, kuid see polnud eesmärk. Nii on ka nüüd.

Kas toob naeratuse näole, kui näete noori bände võtmas omale nimesid teie lugudest, nagu Friendly Fires või Primitive Parts (kelle album on "Parts Primitive")?

Ma arvan, et see on kõik täitsa tore. Lihtsalt, kui inimesed seda teevad, oleks viisakas ka viidata.

2018. aasta "Elektra" oli väga tugev album, pärast mida avaldasite veel ühe kontsertalbumi. Kas on plaane avaldada lähitulevikus uut muusikat ja mida võib tuua (loodetavasti koroonajärgne) tulevik Section 25-le?

Steve ja mina plaanime uuel aastal stuudios lindistada, loodetavasti kevadel-suvel midagi välja anda, ja plaanime jätkata nii kaua, kuni asi tundub hea!

*

Section 25 esineb Tallinnas Sveta Baaris laupäeval, 3. detsembril. Bändi soojendab The Lunacy Of Flowers.