"Terry oli suurepärane abikaasa ja isa ning üks lahkemaid, naljakamaid ja ehedamaid hingesid. Tema muusikasse ja etteastetesse oli püütud elu olemus ... rõõm, valu, huumor, võitlust õigluse eest, kuid enamasti armastus," seisis ansambli avalduses, vahendab Pitchfork.

"Teda jäävad sügavalt igatsema kõik, kes teda tundsid ja armastasid, ning ta jätab endast maha tähelepanuväärse muusikapärandi ja sügava inimlikkuse. Terry lahkus The Specialsi elujaatavate esinemiste lõpus lavalt sageli kolme sõnaga: armastus, armastus, armastus. Palume, et kõik austaksid sel väga kurval ajal perekonna privaatsust."

1959. aasta 19. märtsil Inglismaal Coventrys sündinud Halli lapsepõlv oli keeruline. 12-aastaselt pedofiilide võrgustiku ohvriks langenud Hall kannatas traumeeriva kogemuse järel depressiooni all ja tarvitas tagajärgedega toimetulemiseks palju ravimeid. Ta lahkus koolist enne oma 15. sünnipäeva ja hakkas tegema juhutöid. Muusika juurde jõudis ta aastad hiljem, kui hakkas mängima kohalikus punkbändis Squad.

The Specials asutati 1977. aastal Inglismaal Coventrys koos laulukirjutaja ja klahvpillimängija Jerry Dammersi, originaalvokalisti Tim Stricklandi, laulja-kitarristi Lynval Goldingu, trummar Silverton Hutchinsoni ja bassimees Horace Panteriga. Hall liitus bändiga, mida tol ajal kutsuti Automaticsiks, hiljem samal aastal, asendades Stricklandi. Pärast nime muutmist Coventry Automaticsiks liitusid bändiga laulja Neville Staple ja kitarrist Roddy Byers, tingides järjekordse nimevahetuse Special AKA-ks. Samal aastal kutsus Joe Strummer bändi ühele oma Ühendkuningriigi tuurile Clashi soojendajaks, tutvustades sellega bändi laiemale pungipublikule.

Hall salvestas koos bändiga nende esialgse perioodi jooksul kaks albumit –nende 1979. aasta debüüdi "The Specials" ja 1980. aastal ilmunud teise kauamängiva "More Specials", millest mõlemast sai kohe 2 tone'i klassika ja kujunes välja ska kuvand poliitiliselt ja sotsiaalselt teadlikust žanrist. Varajased singlid nagu "Gangsters" ja "A Message to You Rudy" said armastatud hittideks, nagu ka 1980. aasta singlid "Do Nothing" ja "Stereotype". Aga just nende 1981. aasta singel "Ghost Town" kirjutas bändi lõplikult ajalooraamatutesse, kui sellest sai tunnuslugu 1981. aastal Inglismaal toimunud rassilise diskrimineerimise vastasele mässule noorte mustanahaliste ja politsei vahel. "Ghost Town" hoidis raadioedetabelites esikohta kolm nädalat ja püsis 40 parima hulgas kümme nädalat.

Kuna The Specials adresseeris oma laulusõnades rassismi ja soodustasid oma kontsertidel kaasavat keskkonda, võtsid nende kontserdid sageli sihtmärgiks neonatsid, ajendades Halli sageli rahva sekka sukelduma, et kaklused laiali ajada.

Pärast Specialsi suurima hiti tõusu edetabelite tippu Hall lahkus bändist, et alustada oma new wave'i projektiga Fun Boy Three, kuhu kuulusid ka bändikaaslased Lynval Golding ja Neville Staple. 1984. aastal moodustas Hall teise new wave'i bändi nimega Colourfield. Mõlemad andsid välja kaks albumit. Lisaks liitus Hall ansamblitega Vegas ja Terry, Blair & Anouchka ning andis välja kaks sooloalbumit. Hall tegi karjääri jooksul koostööd mitmete artistidega, sealhulgas Sinéad O'Connor, Gorillaz, Tricky, Lily Allen, M.I.A., Dub Pistols.

2008. aastal tuli Specials kontsertide andmiseks taas kokku. Seejärel salvestasid nad koos kaks uut albumit: 2019. aastal ilmunud "Encore'i" ja 2021. aastal välja antud albumi "Protest Songs 1924–2012". "Encore" saavutas Ühendkuningriigi albumite edetabelis esikoha, nii kõrgele polnud ükski bändi albumitest kunagi varem jõudnud.