Muuseumide ja näituste piletihind tõusis aastaga kümme protsenti. Raamatud läksid aga vaid 1,1 protsenti kallimaks, näitab statistika, ehkki kirjastuste liidu hinnangul võisid mõne raamatu trükikulud tõusta 30–40 protsenti. Ajalehtede hind tõusis 13,1 protsenti ja muul perioodikal oli hinnatõus 7,7 protsenti.

Ilmselt tuleb uute valimiste eel päevakorda taas maksuteema – näiteks soovivad kirjastused raamatute käibemaksu langetamist ja kontserdikorraldajad soovivad omakorda langetada kontserdipiletite käibemaksu. Seda peaks otsustama juba uus parlament.

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et ministeerium saab appi tulla oma allasutustele.

"Meil on väga selge arusaam, kui palju on asutused pidanud lisaraha leidma, et maksta kütte ja elektri eest, suurusjärgus on see kolm miljonit eurot, ootame ära loomulikult aasta lõpu ja aasta alguses olen mõõdukalt optimistlik, et saame mingis osas tulla appi," sõnas Sits.

"Minister on väga aktiivselt koalitsioonipartneritega suhelnud ja indikatsioonid on see, et mitte küll 100 protsenti, aga mingis osas on võimalik 2022. aasta energiakulude eest väikest katet juurde anda," lisas ta.