Helilooja sattus detsembri alguses COVID-19 tõttu Moskvas haiglasse. Arstid teatasid, et Artemjevi seisund oli stabiilne, kuid tema olukorda raskendas krooniline südamehaigus. Helilooja ütles toona TASS-iga rääkides, et ta tundis end normaalselt. Helilooja poeg teatas hiljem, et tema isa viidi intensiivraviosakonda pärast seda, kui tal tekkisid bakteriaalse kopsupõletiku ravi ajal tüsistused.

1937. aasta 30. novembril Novosibirskis sündinud Eduard Artemjev lõpetas 1960. aastal Moskva konservatooriumi kompositsiooni eriala Juri Šaporini õpilasena. Pärast õpinguid tutvus ta vene inseneri Jevgeni Murziniga, kes on tuntud süntesaatori ANS loojana. Sealt sai alguse Artemjevi huvi elektronmuusika vastu. Teda peetakse koos Murziniga elektroonilise filmimuusika juurutajaks NSV Liidus.

Artemjevi esimene filmitöö oli koostöös Vano Muradeliga loodud muusika filmile "Unistusele vastu". See oli esimene Nõukogude Liidu film, kus kasutati elektroonilist muusikat. Ta kirjutas karjääri jooksul muusikat enam kui 200 multi- ja mängufilmile, sealhulgas Andrei Tarkovski filmidele "Solaris" (1972), "Peegel" (1975) ja "Stalker" (1979); Nikita Mihhalkovi filmidele "Võõrastele oma, omadele võõras" (1974), "Armastuse ori" (1976), "Lõpetamata pala pianoolale" (1977), "Päevi Oblomovi elust" (1979), "Suguselts" (1981) jt; samuti Andrei Kontšalovski filmile "Siberiaad" (1979).