Undusk tõdes, et tal varasemast polegi tiitleid ja Klassiku sõbra tiitel on nüüd tema esimene.

Ta märkis, et talle on suur rõõm ja üllatus, et oma emast, kirjanik Ellen Niidust koostatud monograafia "Ellen Niit. Heleda mõtte laast" on nõnda hästi vastu võetud. "Tunnen ennast viimase aasta jooksul kätel kantuna."

Rääkides sellest, kas praeguseks kirjutaks ta midagi teistmoodi või juurde, siis ütles ta, et eks vahele võiks üht-teist kirjutada küll, aga võib-olla tuleks sellest juba midagi muud.

"Ikka meenub asju, mida seal pole, väikseid märkusi ja ebatäpsusi tuleks siluda ... Aga las ta nüüd olla nagu tema on see raamat. Ei tohi ühe asja kallal nii pikalt rippuda, tuleb lahti lasta."

Undusk märkis, et on iseend nimetanud rohkem kirjutajaks kui kirjanikuks, aga tunnistas, et muidugi on monograafiast hargnenud mõtteid ja edasikirjutamise soove.

Oma isast ta kindlasti biograafiat kirjutama ei hakka, tunnistas ta. "Esiteks on ta ise kirjutanud oma mälestused, teiseks on Juhani Salokannel kirjutanud. Ühesõnaga temast on nii palju kirjutatud, et see käib mul natuke üle jõu.

Ka endast ei taha ta kindlasti elulooraamatut kirjutada. "Mine tea, mis väljakutseid siin võib olla. Mõnikord juhtub kätte materjal üsna tundmatust inimesest, kes inimlikus mõttes võib olla väga huvitav ja võib-olla tuleb veel midagi sellist ette ja kätte, millest tasuks midagi kokku panna."

Undusk rääkis, et tal on olnud mõte panna kokku valik Ellen Niidu luuletustest ja alustaks just juhuluule valikuga.

"Need on luuletused, mis on kirjutatud tavaliselt kellelgi kingiks või pühenduseks ega olegi mõeldud üldse põhimõtteliselt avaldamiseks. Neid on ka raamatus omajagu. Neist saaks kokku täiesti omaette valiku. Nad on tõesti vabad ja sotsiaalsed mingisugustes mõttes ja ilma ilukirjandusliku püüdluseta, aga siiski vormitäpsed ja teravad."