Minu vanaisa portfellis, mis on oma elu küll peaaegu ära elanud, on muude raamatute seas Siuru esimene kogumik, milles seisab pühendus: "J. Barbarus'ele Siuru." Kui kogu veidi lehitseda leiab sealt vahelt ka kaks paberilehte. Esimene neist on kirjanikkude ühingu "Siuru" kirjandusliku õhtu kavaleht. Õhtu on toimunud 10. novembril 1917 Viljandis "Koidu" saalis. Raamatu vahel on veel tükike kenas käekirjas kirjutatud kirjast, mille sisust selgub, et kirja autor (?) soovib arutada adressaadiga, pärast "Siuru" kirjanikkude olengut, portfellipäevade asutamist.

Kas kirja autoril on mingit seost siurulaste või Johannes Barbarusega, ei saa tolle kirjakatke põhjal väita. Mu vanaisa isa, Kaarel Naanuri (1939. aastani Karl-Eduard Feldmann), oli kohalik äss – ajakirjanik ja bibliofiil –, kelle vara hävis osaliselt tulekahjus (mul on siiani alles põlengupaigalt pärit kokkusulanud metallkäärid). Teine pool varast pärandati Viljandi muuseumile, kus ta ikka veel lahtipakkimata kusagil kastides seisab. Igal juhul võib oletada, et ajakirjanikuna oli ka tema tollel Siuru-õhtul olemas ning kuna ta õde, Ugala tulevane näitlejanna Lilli Laoniit, oli just Viljandi tütarlastegümnaasiumi lõpetanud, võiks arvata, et tollane Viljandi noor teatrist ja kirjandusest huvitatud seltskond oli praegugi teatraalsuse elemente kaasava portfellipäevade käimapanekuga seotud.

Järgmine kirjalik teade portfellipäevadest pärineb 1939. aasta ajalehest Uus Eesti, kus teatatakse, et "Viljandi vallas elaval Reinhold Winkleril varastati laupäeva õhtul portfellipäevade lõpupeo ajal Viljandis ta jalgratta küljest, mis seisis Tartu tn. 16, maja seina najal, portfell 26 raamatuga "Tervistavad kodumaa taimed" 53,20 kr. koguväärtuses. Portfellil oli hõbemonogramm RW ja veel eraldi hõbeplaat "R. Winkler"". Miks härra Winkler just neid raamatuid kaasas kandis, pole teada.

Igatahes on väga tervistav, et tunnustatud kirjanik Paavo Matsin on juba pätsuaegse tava Viljandis kenasti taaskäivitanud ja 2023. aasta portfellipäevad on integreeritud Viljandi kirjanduspäevadega, lõppedes piduliku tordisöömisega Raamatukoi raamatukaupluses. Varasemalt on päevade puhul kingitud Viljandi linnapeale retroportfell "üllatusega" Portfellipäevad on algusest peale olnud tihedalt seotud kirjanduse ja Viljandi helgete peadega.

Uue aja raudvaraks on sinise portfellikujulise tordi söömine (varasemalt nt Lossi tn kohvikus), ja linna peal patseerimine – hoides kõrgel lippu, st portfelli! Ja ega portfell pole miski kirjamapp, mille kandjate olemust Oskar Luts tabavalt oma 1924. aasta följetonis kirjeldab: "Oma "uurimis" jätkates läks mul üsna väikese vaevaga korda mapitatud kodanikke jagada kahte liiki; ühed, kes käisid kõhnade, kokkupöördud mappidega, otsekui kaunvilja lestadega kaendla all, teised – kes talitasid sisukate, nuumpõrsaste sarnastega. "Loomusunnil" oli mul lugupidamine viimase liigi vastu suurem kui esimese vastu." 

Portfell püsib ise püsti, ning õigesse portfelli mahub vähemalt 26 raamatut ja paljut muudki!