"Mõnus klassikaline Oscarite jagamine," kirjeldas Sauter. "Eelmised aastad on olnud natuke segased tingituna sellest, et eelmisel aastal oli laksaka-fiasko [Will Smithi ja Chris Rockiga] ja üle-eelmisel aastal koroonapandeemia tõttu pisendatud gala."

Nüüd oli tagasiminek mõne aasta tagusesse aega, kus hüvitati eksimused, mis eelmistel aastatel on ette tulnud, lisas ta.

Kuigi parima meespeaosatäitja Oscarile oli Sauteri sõnul tihe rebimine Brendan Fraseri ja Elvist kehastanud Austin Butleri vahel, siis võitis Fraser selle vägagi teenitult.

"Brendan Fraseri teeb tähelepanuväärseks see, et tema karjäär täiesti vindus ära. Ta oli 90ndatel täiesti komöödianäitleja. Vahepeal kadus ta üldse pildilt ära ja siis tegi comeback'i väiksemate tõsiste rollidega," kirjeldas ta.

"Darren Aronofsky [filmi "Vaal" lavastaja – toim] andis talle tõesti väga kummalise rolli pea 300-kilose mehe näol, kes üritab lepitada oma suhteid perekonnaga, enne kui ta süda meeletust rasvumisesttäiesti üles ütleb. Hästi näidendipõhine film, aga tõesti südamlik ja inimlik."

Inimesed armastavad comeback'e, tõdes Sauter. "Oscarite mõttes oligi nagu comeback'ide õhtu, sest Ke Huy Quan filmist "Kõik kõikjal ja korraga" sai samamoodi meeskõrvalosa Oscari. Ta oli lapsnäitleja "Indiana Jones'i" teises osas, 80ndate filmides ja kadus vahepeal täiesti ära ning on öelnud, et ootas vahepeal mitu aastat, et telefon heliseks ja tuleks tööpakkumine, aga nüüd andsid Dan Kwan ja Daniel Scheinert talle rolli ja ta sai Oscari."

Sauter selgitas, et mõned lavastajad on lihtsalt sellised, et tunnevad ära, et isegi kui nad võtavad oma tõsisesse veidrasse draamafilmi komöödianäitleja, kes võib-olla ei ole teinud midagi erilist mitu aastat, et sellest või midagi head tulla. "Osad inimesed usaldavad seda valu, südamlikkust või inimlikkust, mis sellises inimeses võib olla."

Oscarite õhtul oli üks suur võitja – "Kõik kõikjal ja korraga", mis võitis seitse Oscarit. "See tegi täitsa puhta töö jah ja seda võis ennustada aina kindlamat, mida lähemale Oscarite jagamine jõudis. See film on tõesti vaimustanud inimesi oma tõelise hullumeelsusega," rääkis Sauter.

Kuigi see ei olnud Sauteri isiklik lemmik parima filmi kanditaatide seas, annab see märku sellest, et akadeemia on muutunud hullumeelsetele ideedele avatumaks.

"Hollywoodis on praegu originaalsete ideede konflikt. Et isegi kui tehakse originaalse või veidra ideega filmi, siis tihtilugu kassaedu sealt ikkagi ei tule. "Babylon" on hea näide," jätkas ta.

"Aga "Kõik kõikjal ja korraga" on näide filmist, kus kaks täiesti hullumeelset lavastajat tegid sellise väga eriskummalise visiooni, multiversumi, kus on väga kummaline huumor ja hot dog'i sõrmedega tegelased. /---/ See annab aluse filmitööstusele, kus julgetakse erinevate ideedega hullata," tõdes Sauter.