Lavastus võtab luubi alla kunstnikuks kasvamise teekonna ning uurib suhet publiku, ühiskonna, teatrimaastiku traditsioonidega. Tegemist on tunniajase performatiivse olemisega, kus lavastajad avavad oma filtri kaudu isiklikke küsimusi kasvamisest, otsimisest ja loomisest.

"Minu jaoks on väga armas, et see lavastus tähendab meile kõigile midagi erinevat, kuid samas midagi sarnast. Meil oli väga huvitav katsetada teineteise töötamise dünaamikaid, panna teineteist proovile või julgustada," rääkis lavastaja-etendaja Anna Laura Alamets.

"Publiku ette jõuavad meie ühiselt läbikäidud teemad, küsimused ja kõhklused. Just tänu sellele, et me oleme nii erinevad, saime tabada midagi universaalset oma koha leidmise ja loomise kohta. Seega saab publik kaasa elada küll meie teekonnale, ent loodetavasti leida paralleele ka oma eriala ja tööga või saada julgust oma tee leidmiseks."

Lavastaja-etendaja Alissija-Elisabet Jevtjukova tõdes, et tema jaoks on see lavastus kunstnike ja publiku vahelise dialoogi avamise üks esimesi samme.

"Me neli lavastajat kõik hingame justkui sama õhku ja justkui samasuguse ehitusega hingamissüsteemiga, aga vot aju, see on juba teine asi. Tahaks lihtsalt tunda-teadvustada selle ühe õhu hingamist ja teha see ka meeldivaks-huvitavaks kogemuseks," sõnas Jevtjukova.

"Minu jaoks on olnud põnevaim osa sellest projektist see, et ei olnud lihtsalt võimalik jääda oma mõtetesse kinni. Isegi vist lähedale sellele jõuda ei olnud võimalik. Paistab see välja vaatajaile või mitte ... ma tegelt usun, et küll."