Sel sajandil on rahvusooper Estonia toonud lavale juba viis Wagneri teost. Viimased "Lohengrini" lavastused jõudsid Estonia lavale eelmise sajandi 20–30ndatel aastatel.

"Wagner on üks muusikateatri fenomene, ilma milleta mitte kuidagi ei saa. Kui "Lohengrinist" on tõesti varsti 100 aastat möödas, siis ta pidi lihtsalt tulema. Lisaks muidugi limiteerivad meie teatrimaja võimalused meie tegevuse teatud mööndustega Wagneri varasemate ooperite juurde," selgitas muusikajuht Arvo Volmer "Aktuaalsele kaamerale".

Ooperi lavastaja, lava ja valguskujundaja on mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud Hollandi lavastaja ja kunstnik Michiel Dijkema. Peaosades on eesti lauljate kõrval ka külalissolistid Rumeeniast, Saksamaalt, Soomest, Ukrainast ja Suurbritanniast.

"Wagner on maagia ja maagilise muusika ning lugude jutustamise meister. Ja selge lugu on minu jaoks alati oluline. See peab tooma kangelased ja emotsioonid esiplaanile. Ja samal ajal on see lugu, mis tekitab sus mitmeid küsimusi," selgitas Dijkema.

"Wagner tahab esitada küsimusi. Kui ma jutustan lugu nii selgelt kui suudan, ei taha ma aga neid küsimusi publikule ära vastata."

"See on kindlasti sümbioos erinevatest kunstiliikidest – müstika, ajalugu, samamoodi on toodud sisse erinevad ajastud," rääkis Ortrudi osatäitja Helen Lokuta. "Ajastuna on ta viidud varasesse keskaega, aga kostüümid ja lavakujundus, see on inspireeritud mitmetest ajastutest."