"Inimesed on siin koledad lumpen-golemid rõhutamaks maaelu mahajäämust; piim on peaaegu samasuguses ontoloogilises staatuses nagu malkovichlikkus filmis "Being John Malkovich" ja filmil on haiglane anaal-kinnisidee. Ühesõnaga, see on geniaalne," tõdeb kriitik Phil Hoad oma arvustuses.

Hoad kirjutab, et kuigi Mägi ja Lehemaa film muutub lõpuks tavapäraseks märulifilmilikuks jõukatsumiseks, on see igas muus osas sügavalt veider kombinatsioon räigest küünilisusest ja groteskist.

"Olgugi et film ei suuda võistelda Aardmani stuudio toodangu millimeetritäpsusega, on selles täpselt sama palju energiat ja kahekordses koguses WTF-elementi," märgib kriitik.