Lumi sõnul polnud repertuaar kontimurdev, kuid kaugeks võis esialgu jääda lugude sisu – isamaaliste laulude sügavamad sõnumid tuli juhendajatel lastele lahti seletada. "Tänapäeva lapse käsitlus asjadest on natuke teine, kui ta oli 20-30 aastat tagasi," nentis ta. Siiski leidis Lumi, et muusika kaudu on lastel oma kodumaaga sillad, mis muusikaga mitte tegelevatel lastel puududa võivad. "Läbi muusika tekib lastel parem side oma päritolumaaga," sõnas ta. 

Keeleliselt laulud raskusi ei valmistanud, kuna enamike laste kodune emakeel on eesti keel. Ometi tuli Lumi sõnul pikalt harjutada õ-tähe hääldust. Ettelaulmine toimus videosilla teel ja rõõm oli väga suur, kui koor laulupeole vastu võeti. Peoks ettevalmistumise juures on suurim väljakutse Lumi sõnul laste motivatsiooni leidmine – kui laulude sõnum jääb kaugeks, kipub kaduma lauluind, mistõttu väheneb ka proovides kohal käimine. Selle kõige taga võib Lumi arvates näha digiajastu mõjusid. "Tänapäeva laps võib-olla ei jaksa asjale nii pikalt keskenduda, mistõttu kipub kaduma ka motivatsioon," leidis Lumi. Lapsed on harjunud kiire infovahetusega, kuid koorilaulu puhul on hea tulemuse saavutamiseks pikalt harjutada vaja. 

Lumi toob välja kaks laulu, mis lastel alati silma särama panid: Martin Sildose "Rõõm on täitnud maa" ja Andres Lemba "Sokk ja kummik". Laulupidu ootavad lapsed väga, lisaks lauluõpetaja enda juttudele laulupeost on oluline roll ka sellel, mis sõnumid kodust lastele laulupeost ja eesti kultuurist kaasa antakse. Lumi sõnul ootavad lapsed ka õhinaga kõike muud, mis peoga kaasas käib. "Seal laulupeol müüakse igasugust toredat nänni, kartulikrõpse ja komme, nad tahavad seda kõike oma silmaga näha," naeris Lumi.