Mari Kalkun andis Lõuna-Koreas neli kontserti: kuulajad ümisesid kaasa
Äsja Lõuna-Koreast tagasi jõudnud Mari Kalkun jagas "Vikerhommikus" reisimuljeid ja kõneles sellest, mida uut ta sel korral Aasiat külastades õppis.
"See on tohutult põnev hetk: minna oma muusikaga esimest korda uude riiki," rääkis Kalkun, lisades, et Aasia riigid on tema jaoks eriti põnevad. "Senimaani ma olen ju käinud peamiselt Jaapanis."
Lõuna-Koeras oli Kalkun esmakordselt. "Tundub, et Korea publik on ikkagi kraadi võrra temperamentsem võrreldes Jaapani publikuga – väga aldis plaksutama ja kaasa elama ja tõesti, kontsertidel elati väga entusiastlikult kaasa."
Samas tundus Kalkunile, et laulmine ei ole midagi sellist, mida koeralastele kontserdil teha meeldiks. "Aga õnnestus ka sellest barjäärist läbi murda ja neid kaasa ümisema saada," muigas ta.
Kalkun andis Lõuna-Koeras kokku neli kontserti, millest kolm toimusid maailmamuusika festivalil, nimega Sori Festival. "Suurtest välilavadest kuni rohkem õpitoa või seletavas vormis kontserdini," tutvustas lauljatar, milliseid kontserte ta välismaal täpsemalt andis. Neljanda kontserdi andis Kalkun Souli kultuurikeskuses. "Intiimne, väga hea helikvaliteedi ja valgusega kontserdisaal, mis oli puupüsti rahvast täis," meenutas ta. "Läks väga hästi."
Jeonju linnas, kus Sori festival toimus, elab üle poole miljoni inimese ning Kalkun jagas, et umbes pooltele neist meeldis nädalavahetuseti rahvariideid kanda. "Seda oli tõesti väga kihvt vaadata," sõnas ta. "Need rahvarõivad on väga-väga omapärased," kinnitas muusik. "Ka meestel on kleidi-laadsed asjad seljas."
"Aasias käimine on natuke selline tunne, nagu oleks mõnel teisel planeedil ära käinud," kinnitas lauljatar, lisades, et pärast nii kaugele reisimist oskab ta oma kodukanti, Võrumaad, alati paremini hinnata.
"Ka maailma mastaabis väiksemad keeled on olulised ja kannavad väärtust ja rikkust," kirjeldas Kalkun, millist sõnumit ta Lõuna-Koreas olles levitas.
Kalkuni sõnul tundsid korealased huvi eestlaste saunakultuuri vastu. "Ühel kontserdil rääkisin pikemalt ka suitsusaunast ja sellest, kuidas see kuulub UNESCO maailmapärandisse," tõi ta näite.
Toimetaja: Maiken Tiits, intervjueeris Piret Kooli
Allikas: "Vikerhommik"