Eesti Lastekirjanduse Keskuse riiulid on nagu poodideski jõulujuttudest lookas. Võib öelda, et tegemist on aga tõelise hooajakirjandusega.

"Neid raamatuid võib lugeda muul ajal, aga üldiselt nad seisavad aasta aega ja ootavad oma aega. Ja kui tuleb nende aeg, siis neid laenutatakse palju ja loetakse koolis ja kodus palju. Ja see on oluline inimestele, et seda jõulutunnet tekitada, seda õiget tunnet tekitada," rääkis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

"Aga kindlasti ilmub ka jõulude ajal selliseid raamatuid, milles ei ole jõuludega mingit pistmist, mis on toredad raamatud ja mida saab lugeda aasta ringi," lisas ta.

Lastekirjanduse väljaandja Päike ja Pilv kirjastaja Katrin Reinmaa ütles, et ehkki jõulude ajal on raamatumüük tõesti väga hoogne, ei panusta tema puhtalt jõuluraamatutele.

"Neid on läbi pikkade aastate juhtunud sekka, aga eraldi eesmärgiks ma seda ei ole seadnud, sest minu jaoks, ma ei ütle, et need raamatud oleks mittevajalikud, aga nende eluiga minu jaoks on liiga lühike ja nende müügiaeg on kole lühike. Puht praktilises mõttes jaanuaris ja veebruaris korjatakse nad raamatupoodidest välja ja siis ei ole nendega midagi teha enne, kui uus jõuluaeg jälle peale tuleb," selgitas Reinmaa.

Tegelikult saab ka jõulukirjandust jagada mitmesse kategooriasse. Ka peategelane päkapikk esineb kõikvõimalikes vormides. Näiteks on erinevatele vanusegruppidele mõeldud raamatuid, mida varasematel aastatel pigem pole olnud.

On ka kogupereraamatuid, sel aastal näiteks Kirsten Boie Sommerby sarja jõululugu. "See on sümpaatne lugu, kus on päris pisikeste laste tasand, kooliskäijate tasand ja vanemad ja vanavanemad ka sinna juurde," ütles Reinmaa.

Vanast heast klassikast ilmus Charles Dickensi "Jõululaul" Jüri Kolgi uues tõlkes ja kommentaaridega, koos Liisa Aisato lummavate piltidega.

Jõuluteema võib pakkuda aga ka tumedamaid toone, näiteks soome autorite "Varjude" triloogia 12. osa "Auroria", kus fantaasiaraamatu võtmes lahatakse ka kaasaegseid poliitilisi teemasid.

"Mina arvan, et kõik oleneb tasakaalust. Vahepeal tunned, et tahadki lugeda midagi helget ja ilusat, mida juba alguses tead, et see lõpeb hästi ja kenasti ja milles on paras annus idülli," ütles Palm.

"Aga sinna kõrvale on kindlasti vaja raamatuid, kus lapsed ennast ära tunneksid ja mis räägiksid olulistest probleemidest, kas või näiteks see "Varjude" sari. /.../ Ma arvan, et meil peaks olema tasakaal selliste raamatute vahel, et me ei tekitaks võltslootust, et jõulude ajal on kõik imeline. See on põhiline minu arvates," rääkis Palm.

Tema sõnul on hea aeg-ajalt vaadata ka lähiminevikku, et saada aru, kuhu me tänaseks jõudnud oleme.

"See räägibki võib-olla sellest, et arvuliselt ei ole väga suurt vahet 2013. ja 2023. aastal ilmunud raamatute vahel. Küll aga on vahe raamatute kvaliteedis ja selles, milliseid raamatuid praegu välja antakse," ütles Palm.

Õnneks on üha harvemaks jäänud halvasti tõlgitud ja toimetatud, odavalt välja antud raamatud, mille sisu ega välimus lapsi ei kõneta.

Ja veel soovitavad nii ekspert kui ka kirjastaja lastele raamatuid valides mitte lähtuda enda, vaid just väikeste lugejate huvidest.

"Elu nagu näitab seda, kogemus näitab seda, et lastele meeldivad väga erinevad raamatud ja erinevad illustratsioonid, ka sellised, mida täiskasvanu vaatab ja tagasi paneb. Ma saan küll aru sellest, et paratamatult ostetakse oma maitsest lähtuvalt, aga teinekord võiks proovida ka nii, et võtan midagi sellist, mis võib-olla mulle endale nii väga ei meeldigi, aga teema on huvitav, illustraator on tuntud, autor on tuntud, et näidata lapsele ka midagi teistsugust," rääkis Reinmaa.