Kirjastaja ja üks kirjandusfestivali alustalasid Krista Kaer tõdes, et majanduslik ja laiem geopoliitiline olukord on mõjunud ka nende korraldustööle. "Ega see majandussurutis ei ole ainult meil ja tihtipeale toetavad külaliste tulekut ka nende oma kultuuriinstituudid. Neil kõigil on rahadega natukene kitsamaks läinud ja võib-olla ookeanitaguste külaliste kutsumisest tuleb isegi loobuda, sest meil ei ole ka niisugust raha, et kasvõi lennud kinni maksta," nentis Kaer.

"Igal festivalil on oma nägu, kohtuvad ootamatud inimesed ja tihtipeale on alguses neid välja saadetud kutseid niivõrd palju, et neid, kes siis lõpuks tulevad, on tunduvalt vähem. Sellegipoolest moodustavad külalised igal aastal huvitava koosluse. Sel aastal kukkus kuidagi nii välja, et meil on kohal hästi tugevad põhjamaised naised," rääkis Kaer ning tõi näiteks Iida Turpeineni ja Pirkko Saisio, kellest on Soomes juba omamoodi legend saanud.

Üks suuremates väliskülalistest festivaliprogrammis on Lucy Worsley, ajaloolane ja Ühendkuningriigi kuningapaleede kogudehoidja, kes on Eesti publikule ennekõike tuttav ERR-i telekanalitelt oma sarjade kaudu. Kirjandusfestivalile saabub ta siiski autorina.

Worsley aitas kohale tuua Tauno Vahter, kes tema teoseid kirjastab. "Vahter on teda juba mitu aastat püüdnud siia saada, nüüd ta siis lõpuks nõustus. Tuleb autorina, aga ma usun, et ta räägib telesaadetest ka. Tema tegutsemisvaldkond on ikka ääretult lai. Viimasel ajal ongi ta oma raamatutega silma paistnud, eriti Agatha Christie elulooraamatuga, mis on väga haaraval kirjutanud," rääkis Kaer. Worsleyt saab kuulata 31. mail, kui temaga vestleb musta laega saalis Tauno Vahter.

Huvitavamatest külalistest tuuakse välja ka Elin Toona (s. 1937), Ernst Enno lapselaps ja pagulaskirjanik. "Ta kasutab oma kirjanduses väga palju enda lugu. Eriti selge on see muidugi raamatus "Pagulusse", mis väga kaalukas, mahukas ja seda on väga kõrgelt hinnatud ka Inglismaal, sest algselt see inglise keeles ju ilmuski ning tõlgiti siis eesti keelde," selgitas Kaer Vikerraadio kirjandussaates "Loetud ja kirjutatud".

"Tema lugu, kuidas ta üldse seal Inglismaal hakkama lõpuks sai, kui ränk ja raske see alguses eestlastele oli. Võib-olla mõnikord ei antagi endale aru, kui raske see oli. Toona on vist üks vähestest, kes seal raskest füüsilisest tööst või tööstusest olemisest pääses ja saavutas midagi vaimses vallas," lisas Kaer.

Korraldajate sõnul proovitakse kogu tegevust hoida kompaktselt Tallinna südalinna ja seega on põhilisteks festivalitegevuste toimumiskohtadeks musta laega saal, Eesti Lastekirjanduse Keskus, aga tänavu leiab festivali üles ka Noorsooteatrist ja Kino Sõprusest.

Kes festivalile koha peale ei jõua, saab pärast festivali tutvuda ka salvestustega, mis Jupiteri vahendusel inimestele kättesaadavaks tehakse.

Festival HeadRead toimub Tallinnas 29. maist – 2. juunini.