Ka Eesti lugejale tuntud kirjanik sündis väikeses külas Clare'i maakonnas 1930. aastal. Romaanikirjanik, memuarist, näitekirjanik, luuletaja ja jutukirjanik – rohkem kui 50 aasta jooksul jõudis ta palju. Trotsliku ja julge vaimuga Edna kirjutas alati ausalt, vaadates inimhinge süngetesse sügavustesse; enim huvitas teda naise elu käsitlemine meestekeskses maailmas. Tema esimene romaan "Maatüdrukud" keelati Iirimaal pärast avaldamist 1960. aastal. Seda kiideti ja osteti Londonis ja New Yorgis, samal ajal kui kirjaniku kodumaal nimetas justiitsminister seda roppuseks ja põletas raamatu avalikult O'Brieni kodulinnas.

O'Brien kirjutas üle 20 raamatu, millest enamik on romaanid ja jutukogud. Ta ei kartnud kirjutada Iirimaa usulistest ning seksuaalsuse ja sooga seotud probleemidest, käsitledes üksindust, mässu, iha ja tagakiusamist. Oma viimastes töödes liikus ta juba rahvusvaheliste probleemide juurde, ent endiselt sama selgepilguliselt tabusid lõhkudes nagu alati.

Alates 1960. aastate keskpaigast hakkas kasvama O'Brien globaalne tuntus. Ta on saanud hulganisti kirjandusauhindu ja teda peetakse kirjanduse rahvusvaheliseks kangelannaks, kes rajas teed teistele naise elu sügavuti käsitlevatele naiskirjanikele.

Eesti lugejateni on tema loomingust jõudnud "Maatüdrukud" (2002), "Üksildane tüdruk" (2003), "Tüdrukud abielutaevas" (2003), "Armunud Byron" (2010), "Metsas" (2012) ja "Punased toolikesed" (2016).