Seekordne festival pakub kohtumisrõõmu ja sisukaid mõttevahetusi kokku 30 kirjaniku ja teise kultuuritegelasega.

Äsja aasta kirjanikuks valitud Urmas Vadi ütles, et Eesti kirjandusel läheb hästi ja huvi lugemise vastu pole kadunud.

"Meil on kirjanduses hea, et kui muidu on maksukärped või noh, ühesõnaga kärped igal pool, siis me meie ei pea teksti kärpima. Kui vaadata näiteks ka eelmise aasta proosat, siis Eesti eelmise aasta lõpus ilmus järjest minu meelest väga häid raamatuid ja tõlgitakse igasuguseid ägedaid asju. Ma saan aru, et need tiraažid justkui lähevad väiksemaks ja kõik räägivad, et ei loe, aga mina ei tea – mulle küll tundub, et inimesed loevad," lausus Vadi.

Lastekirjanduselgi on head ajad, sest jagub nii kirjutajaid kui väikeseid lugejaid.

"Nüüd eriti viimasel aastal olen päris palju kohtunud lastega näiteks erinevates koolides, lasteaedades, raamatukogudes, siis tegelikult ma pean ütlema ikkagi see on nagu väga positiivne üllatus, et lapsed väga palju tunnevad huvi ja loevad," sõnas lastekirjanik Kadri Lepp.

Eesti kirjanduse elujõulisusele vaatamata teevad kirjanikke murelikuks märgid, mis viitavad vähenevale lugemishuvile.

"Kuidas saada ikkagi veel rohkem lapsi nii-öelda raamatu juurde, kuidas ahvatleda nendest teistest ahvatlustest neid rohkem ikkagi lugema ja tänu lugemisele ka nagu omandama süvitsi minekuvõimet rohkem, mis mulle tundub, et on igatepidi hajuv praegu," sõnas Lepp.

"Me oleme ju saanud tähele panna viimastel võib-olla isegi paaril aastakümnel, et väga palju on neid, kes tahavad kirjutada," lausus tõlkija ja kirjanik Indrek Koff. "Kui ainult jätkuks, siis sama palju neid, kes loevad. Tundub, et loetakse järjest vähem, raamatuid ei osteta väga palju ja see teeb, ütleme siis, kirjanduse korraldamise pisut keerulisemaks."