Näituse kuraator Teele Saar rääkis "Vikerhommikus", et näitust hakati ette valmistama umbes aasta aega tagasi. "Meie eesmärgiks oli rääkida selle laeva, mida enamus eestlaseid tunneb nime all Estonia, lugu terviklikult alates selle ehitamisest kui hukkumiseni. Ja teha seda võimalikult vastutustundlikult ja koostöös erinevate osapooltega, kes selle laevaga kuidagi seotud on olnud," rääkis ta.

Paljud näitusel väljas olevad esemed on saadud eraisikutelt ja erakogudest. "Me alustasime olukorras, kus me tegelikult peale selle loo enda väga palju esemelist materjali ei olnud välja panna, aga täna on meil näitusel peaaegu sadakond eset," märkis Saar. Näiteks on väljas Estline'i sümboolikaga suveniirid, meeskonnaliikmete rõivad ja dokumendid.

"Üks hästi põnev asi oli minu jaoks ühe naisterahva kodus, kes oli Estonia peal praktikal nädal enne seda, kui laev hukkus. Ta pidi Mare Balticumile infoletti tööle minema ja ta käis enne seda praktikal. Talle anti kaasa infotekstid, mida kõik, kes on laevaga reisinud, on harjunud kuulma: "Oleme jõudnud Stockholmi, laev jõuab kohale poole tunni pärast.""

Saar selgitas, et kuna 1990. aastatel oli eestlaste elatustase väga madal, oli Estonia pilet tollase eestlase jaoks krõbeda hinnaga. "Selle tõttu müüdi Eestis ainult 20–30 protsenti pileteid. Siia ei tulnudki rohkem pileteid müüki."

Kui hiljem Estonia nime kandnud Viking Sally 1980. aastal valmis sai, oli see tol hetkel Läänemere suuruselt teine parvlaev. "Aga samas kui uurida selle sisekujundust, oli see tüüpiline oma aja laev. Tegelikult selles ajas midagi tohutult luksuslikku ei olnud," märkis Saar.

Küll aga mõjus Estonia eestlastele väga luksuslikuna, sest vähesed olid enne 1991. aastat parvlaevaga sõita saanud. "Selles ajahetkes oli see kindlasti midagi väga erilist, luksuslikku, teistsugust – sõuprogrammid, kino laevas, basseinid, saunaala, pallimeri lastele, pood, kus müüdi näiteks päris palju kallist ja kvaliteetset tehnikat. See oli kindlasti midagi sellist, millega me 90-ndate alguses harjunud ei olnud. Tänapäeval tundub see üsna tavapärane," tõi ta välja.

Näitus ei käsitle laevahuku põhjuste uurimist ega erinevaid õiguslikke järelmõjusid ja protsesse, vaid kulmineerub võimalusega rahulikult mõtiskleda ja iseendaga olla.

"Laevaõnnetust ja hukku käsitlesime faktipõhiselt ja see osa on tegelikult üsna napilt esitatud. Meie näitus lõpeb ühe väikese eraldi ruumiga, mille kujundamisel ja sisu loomisel oligi väga suur abi Memento Marest, mille liikmed oskavad väga hästi ja selgelt väljendada, mida nad sooviksid," tutvustas Saar.

Näitus "Estonia – ühe laeva lugu" on Lennusadamas avatud 2025. aasta 30. märtsini. Saare sõnul on ekspositsiooni vastu huvi tundnud ka mitmed välismuuseumid.