Mark Twaini 1896. aastal ilmunud vaimuka ja seiklusliku romaani "Ma võitlesin koos Jeanne d'Arciga" (originaalis "Personal Recollections of Joan of Arc…") minategelane on lapsest saati Jeanne'i lähikonda kuulunud aadlik Louis de Conte, kes jutustab haarava loo tüdrukust, kes suudab end kehtestada karmide meeste maailmas.

Twain esitleb teost kui tõlget Louis de Conte'i memuaaridest. Louis de Conte on fiktiivne versioone Jeanne D'Arci paažist Louis de Contes'ist. Romaan hakkas esmalt ilmuma 1895. aastal järjeloona ajakirjas Harper's Magazine. Lood ilmusid anonüümselt, sest Twain, kes oli teadlik enda mainest humoorika kirjanikuna, soovis, et lugejad võtaksid teksti tõsiselt.

Teos on vastavalt Jeanne D'Arci elule jagatud kolmeks: nooruspõlv Domrémys, aeg Prantsusmaa kuninga Karl VII armee kindralina ja kohtuprotsess Rouenis, kus Jeanne D'Arci süüdistati ketserluses. Romaanis on palju fantaasiat, kuid olulised sündmused Jeanne D'Arci elus on esitatud tõeselt.

Twain ise pidas teost oma parimaks ja kõige tähtsamaks. Kuigi algselt võeti teos hästi vastu, siis 20. sajandi kriitikud romaani hästi ei suhtunud, mistõttu on tekst suuresti ka Twaini humoorikamate teoste varju jäänud.